aastavahetus

olen tagasi rumeenias. 29nda detsembri hilisõhtul saabusin, pärast pikka autosõitu olles kaasa võtnud ka osa oma perest, õe ja tema elukaaslase. Viimane asjaolu tekitas koheselt väikese tunne Transilvaaniat programmikese, mis mulle väga meeldis. 30ndal sõitsime Cluj, vaatasime asjad seal üle, käisime väljas pidutsemas ja nautisime loodust. 31 tulime tagasi Oradeasse, kuid selle asemel, et hakata kokkama või midagi ette valmistama, läksime hoopis Baile Felixisse. See on selline välibasseinidega spa, kus maa alt tulevas kuumas mineraalvees saab hullata, sulistada, vaadata päikest ja kuud, kuulata muusikat, nautida auru sees olemist või teha miskit muud, mis pähe tuleb. Pärast basseinist välja tulemist on nii mõnus, kuigi jalad tunduvad olevat tonniraskused liigselt pehmeks keedetud makaronid. Nii, et algul on nats raske käia.
Basseini tuuri järel läksime koju, kus ennäe imet oli lauake end katnud. Tibu kodu, koos tema emaga on natuke selline magic. Nagu võluväel on kõik söögid valmis, nõud ja pesu pestud, ise ei pea midagi tegema. heheee. Siin on kombeks uusaasta õhtul kala süüa, sest see pidavat õnne tooma. Elus kala tuuakse koju ja lüüakse alles kodus maha. Soomused roogitakse ära ja need ongi need, mis raha majja toovad. Meie sõime lisaks kalasupile ja kalakastmele ka kalapraadi. Väga kalane aasta tuleb.
Pärast söömist pikutasime veits ja siis hakkasime ennast peole sättima. Nimelt oli plaanis 20ndate stiilipidu. Ma juba eestis olles osalesin selle teemalistel pidudel, nii et mu jaoks oli lihtne..need pärlid, see karvakrae ja too keit...been there, done that...ainult juuksed lühemad ja lokke raskem teha...aga tulid ikka välja...Kaire vilunud käe all.

Umbes kümne paiku jõudsime lõpuks peole. Siis sõime, jõime, tantsisime, suhtlesime ja elasime rollidesse sisse ning enne südaööd läksime linna. Peopaik oli ühe tüdruku majas, mis asus nii 10 mintsa jalutuskäigu kaugusel. Linn oli paksult rahvast täis, kuid me valisime pisut vaiksema koha. Ühe ausamba juures. Vaatasime ilutulestikku, jõime sampust jne. Isegi head uut aasta hõikasime sekka rumeenia ja ungari keelsetele tervitustele. Oradeas ilutulestik kestis mingi vaevalt 10 min, kuid Clujis oli pool tundi olnud. Pea võib ju nii kangeks jääda. Peale seda kestis pidu tänavatel edasi ja ka meie peokohas ja nii kuni hommikuni. Kuna meie peokaaslased oli ungarlased, siis kell 1, kui saabub uus aasta Ungaris, kogunesid nad tänavatele ja laulsid Ungari hümni.
Naljakas lugu oli taksoga, mis meid koju viis. Suht võimatu oli taksot saada, kuid lõpuks Kaire suutis ühe rajalt maha võtta, mis viis meid 5 lei eest koju. Nats alla 25 kr. Pole elus nii vähe uus aasta takso sõidu eest maksnud. Ei tea, mis teema tal oli, sest järgmine päev oli takso hind topelt.
Uus aasta esimene päev oli vihmane ja tuuline. Vedelesime algul kodus, vaatasime pilte ja sõime, kuid siis läksime linna, jalutama ja kohvikusse. Pärast linnatuuri käisime veel ühes suures kirikus ja siis läksime tagasi koju filmi vaatama ja jälle sööma. Järgmise päeva hommikul sõitsid Kaire ja Raimond minema, kuid mina jäin siia. Ja kuni eilseni on mu päevad möödunud sellises beebi režiimis. Söön, magan, olen nats üleval ja siis söön ja magan. Kuid eile tegin trenni pean mainima ja täna lihased valutavad. Täna on tegusam päev olnud. Oleme pool päeva Tibuga linnas olnud ja nüüd Eriku juures. Aitasin Tibul tema asju teha ja tegin ka mingeid enda värke. Homme läheme tagasi Cluj ja järgmisest nädalast hakkab normaalne elu jälle pihta.
ps. varsti panen pildid ka ülesse. nüüd mina, kui värske kaameraomanik, olen kohustatud varustamad teid ka pildimaterjaliga. loodan, et saan need lambad ka nüüd pildile. mis siis, et nüüd euroopa liidus, lambaid ja eesleid peaks ikka nägema:)