huuh. tegin ara. vaga hull ei olnudki, kuigi asjaolu, et tolk ei osanud eriti tolkida, tegi mu ettekande nats imelikuks ja venivaks. aga loppkokkuvottes oli okeika, sest isegi arutelu toimus jne. muidugi tagantjarele tark, et oleks voinud rohkem vordlusi ja naiteid elust tuua. kuid eks need tarkused ole siis jargmiseks korraks. seuke akadeemilisem kukkus seekord valja. aga parast paris uhke tunne oli, koik plaksutasid ja siis toodi suur liilia bukett ja kingitusi ja aukiri jne...hihii
praegu olen tibori nn tookohas, varsti lahme koju ja voib olla ohtul laheme valja kuskile, ei tea veel. tagasi cluj laheme teisipaeval, sest esmaspaev on vaba ja siis nagu pikk nadalavahetus. voib olla laheme tripile loodusesse kuskile. mulle see igastahes meeldiks. aga eks nais. kui miskit ponevat, siis panen selle blogi ka.
Friday, April 28, 2006
Monday, April 24, 2006
kohvikann ja kurgiviil
täna juhtus lahe asi. Meil on selline väike kohvikeedukann, millega saab kanget, kanget kohvi teha. Umbes nagu Märdil. Tibor arvas siis, et ta teeb mulle kohvi, et äkki tunnen end siis paremini. Mina istusin rahulikult toas ja äkki kuulsin, et mingi ilge laksakas káis köögis. Mõtlesin, et ah niisama miskit kukkus maha, aga ei. Sekundi pärast jooksis tibor tuppa ja ütles, et We have a problem. Hehehee. Probleemiks oli nimelt see, et kohvikann otsustas plahvatada ja ühes sellega hüppas pliidi pealt minema. Samal ajal kui kannuke rahulolevalt pliidi ja seina vahel pahises ja susises, pidime meie koristama ära kõik pliidi, seined, põranda jne, mis olid täis kas kohvi, kohvipaksu või pritsmeid. Karistuseks viskame kannu nüüd ära. Vot nii.
Kurgiviiluga on aga selline lugu, et igal hommikul kui Tibor sõi võileiba, siis suutis ta ajada ühe kurgiviilu laua alla. Ma ei tea, kuidas tal see õnnestus, kuid igakord kukkus üks kurgiviil laua alla. Isegi siis, kui ta istus lauast kaugel või kui kurk oli tomati all. Lõpuks sai mul villand sellest ja ma jätsin ühe viilu laua alla lebama. Seal ta on juba mitmendat päeva ja ühtegi seltsilist pole juurde tulnud :)
Kurgiviiluga on aga selline lugu, et igal hommikul kui Tibor sõi võileiba, siis suutis ta ajada ühe kurgiviilu laua alla. Ma ei tea, kuidas tal see õnnestus, kuid igakord kukkus üks kurgiviil laua alla. Isegi siis, kui ta istus lauast kaugel või kui kurk oli tomati all. Lõpuks sai mul villand sellest ja ma jätsin ühe viilu laua alla lebama. Seal ta on juba mitmendat päeva ja ühtegi seltsilist pole juurde tulnud :)
appike
ei tea, kust küll on võimalik suure ilusa päikese ja sooja ilmaga endale külmetus muretseda, aga võta näpust, mul see õnnestus. nimelt täna hommikul ärkasin üles ja tundsin, et olen haige. eile köhisin ka nats, kuid täna on vist väike palavik ka. ja aevastan nagu kunksmoor selles multikas, kus ta haigeks ennast tegi:) loodan, et saan varsti terveks, sest mul reedel juba esinemine. pealegi tibor hoolitseb mu eest, tegi teed ja tormas apteeki ja poodi mulle head-paremat tooma. kuigi apteegist tuli ta tagasi mingi ilge fancy pancy köharohu siirupiga. ei tea kas rohi on tõesti hea (toimeaine ambroksool) või mingi saksa ravimifirma nimi ajab hinna kõrgeks, kuid see väike pudel siirupit oli mingi üle 70 krooni. ega ma tegelt ei mäleta, mis hinnaga eestis köharohi on, kuid see siin tundus mulle kallis. eriti võrreldes muude rohtudega, sest nt kohalik paratsetamool (20 tbl, 500mg) maksis vaid 7krooni. vot nii.
aga mis ma siin virisen, pean üldse õnne tänama, et apteek lahti oli. sest praegu on rumeenlastel munapühad ja enamus kohti on paar viimast päeva kinni olnud. laupäeval tahtsime välja sööma minna ja oma kodu ümbruses ei leidnud ühtki söögikohta, mis avatud oleks. ainult kirikud on lahti ja üleslöödud rahvamass voorib sinna. aga eks vist ikka kirikusse minekuks tõmmatakse paremad riided selga. nii, et on põhjust üleslöömiseks.
ega ma suurt rumeenlaste munapüha kommetest tea, sest siinsed ungarlased neid ei pea. kuid vähemalt süüa tehakse palju selleks. vähemalt meie rumeenlasest nö korterinaaber vuhkis küll kokata niimiskole(....hihii...mis sõna see oli...tiiu juba eile ütles, et mul eesti keelel on aktsent juures)ja peale söömise ollakse perega ja lähedastega ja käiakse kirikus ja puhatakse. ma arvan. vähemalt koolides on küll vaheag. aga eks ma uuri järgi täpsemalt. võib olla kärt teab :)
aga mis ma siin virisen, pean üldse õnne tänama, et apteek lahti oli. sest praegu on rumeenlastel munapühad ja enamus kohti on paar viimast päeva kinni olnud. laupäeval tahtsime välja sööma minna ja oma kodu ümbruses ei leidnud ühtki söögikohta, mis avatud oleks. ainult kirikud on lahti ja üleslöödud rahvamass voorib sinna. aga eks vist ikka kirikusse minekuks tõmmatakse paremad riided selga. nii, et on põhjust üleslöömiseks.
ega ma suurt rumeenlaste munapüha kommetest tea, sest siinsed ungarlased neid ei pea. kuid vähemalt süüa tehakse palju selleks. vähemalt meie rumeenlasest nö korterinaaber vuhkis küll kokata niimiskole(....hihii...mis sõna see oli...tiiu juba eile ütles, et mul eesti keelel on aktsent juures)ja peale söömise ollakse perega ja lähedastega ja käiakse kirikus ja puhatakse. ma arvan. vähemalt koolides on küll vaheag. aga eks ma uuri järgi täpsemalt. võib olla kärt teab :)
Thursday, April 20, 2006
grillhooaeg
siin on grillimise hooaeg juba täiega alanud. ilm on soe ja ilus ning minul tekkis suur tahtmine kohe kuhugi loodusesse minna ja grillima hakata. tuli välja, et tibori vanematel on väike suvila nö linnaääres (tegelt on see mäeotsas ja kui seal olla, siis tunnet, et oled kuskil linnas, küll pole)ja kui ma sellest kuulsin, siis tahtsin kohe sinna minna. mingi kesklinnast 15 min sõita või nats kauem, ma täpselt ei tea, sest peab üles mäkke minema ja teed on väga kitsad ja auklikud ja siis see võtab kaua aega, kuigi iseeneesest pole see kaugel. nende suvila on nö tänavalõpus ja natuke eraldi ning supervaadetega. ühel poolt maja näeb alla orgu, kus kus on väikesed majakesed, koos õitsevate õuna ja kirsipuude ja lambakarjadega. maastik on hästi maaliline ja silm näeb hästi kaugele. teisel pool maja, tuleb nats kõndida, siis avaneb vaade oradea linnale ja jõele, mis läbi linna voolab. see on kah jumala lahe, eriti õhtul, kui linn on tuledes. looduslikult on see väga ilus koht. laupäeval me korra käisime seal ja otsustasime, et ilusa ilma korral tuleme tagasi.
teisipäeval oli mega kena ilm. päike säras ja linnud laulsid. lõunapaiku sain tibori üles, sest nende lihavõtte trall lõppes hommikul ning seega oli ta vässa. lõpuks saime ka kõik teised sõbrad kokku ja poes käidud ja jõudsime isegi kohale siis, kui päike veel paistis. siin inimesed on venivillemid. kui kuhugi minna, siis alati ootame seda, toda, kolmandat ja siis veel see ja too ja siis vaja käia viies poes jne jne ja kui lõpuks kohale jõuame, siis on hea.
keegi polnud seal kohas paar aastat käinud, siis majake ei näinud eriti tore välja ja me otsustasime, et ööseks ei jää ja maja koristama ei hakka, vaid oleme õues ja grillime ja joome õlut ja teeme lõket. kokku oli meid vast 10 inimest. päris tore oli. koju jõudsime mingi 11 paiku õhtul. tibor oli vässa, kuid mina polnud ja seepärast läksin kahe tema sõbraga peole. päris lahe oli. ja see oli esimene kord kui ma oradeas ilma tiborita väljas olin. vot nii.
teisipäeval oli mega kena ilm. päike säras ja linnud laulsid. lõunapaiku sain tibori üles, sest nende lihavõtte trall lõppes hommikul ning seega oli ta vässa. lõpuks saime ka kõik teised sõbrad kokku ja poes käidud ja jõudsime isegi kohale siis, kui päike veel paistis. siin inimesed on venivillemid. kui kuhugi minna, siis alati ootame seda, toda, kolmandat ja siis veel see ja too ja siis vaja käia viies poes jne jne ja kui lõpuks kohale jõuame, siis on hea.
keegi polnud seal kohas paar aastat käinud, siis majake ei näinud eriti tore välja ja me otsustasime, et ööseks ei jää ja maja koristama ei hakka, vaid oleme õues ja grillime ja joome õlut ja teeme lõket. kokku oli meid vast 10 inimest. päris tore oli. koju jõudsime mingi 11 paiku õhtul. tibor oli vässa, kuid mina polnud ja seepärast läksin kahe tema sõbraga peole. päris lahe oli. ja see oli esimene kord kui ma oradeas ilma tiborita väljas olin. vot nii.
Lihavõtted madjari moodi
Mõtlesin, et kirjutan natuke ungarlaste munapüha traditsioonidest. Õigemini siinsete ungarlaste traditsioonidest, sest natuke piire seab Rumeenia seadusandlus ja nende kombed, mis näiteks ei käsitle Suurt Reedet üldise vaba päevana jne. Sellepärast, et rumeenlased on enamuses õigeusklikud, kellel asjad käivad vana kalendri järgi, nii et eelmine nädalavahetus nende jaoks prazdnikut polnudki.
Terve reede ja laupäev toimus suur vaaritamine ja koristamine jne. Põhiline toit, mida tehti, oli liha. Igat sorti ja igas variatsioonis - ikkagi lihavõtted. Ungarlaste traditsiooniline lihavõtte toit on keedusuitsuliha (suht pekine), mida süüakse mädarõikaga, aga rumeenlastel on lammas. Tibori kodus olid mõlemad elukad laua peal ja veel muud kah. Terve lammas oli ja siis Tibori ema tegi sellest igast staffi, siseelundidki keetis ära ja maitsestas ja toppis tagasi lambaprae sisse. Mina eriti vaaritamisest osa ei võtnud, sest reedel käisime peol ja laupäeval magasime kauem. See eest sain ma munade värvimisega tegeleda. Neil on selline huvitav tehnika, et mingi taime oks või leht pannakse muna peale, siis see mingi suka sisse ja siis värvi sisse. ja siis see jääb ilusti muna peale. päris toredad tulid. kuigi ma tegin mõned ikka traditsiooniliselt sibulakoortega ka :)
laupäeval käisime veel kinos ja tibori suvilas, mis on üks ütlemata lahe koht. aga sellest kirjutan hiljem. pühapäev on siis selline päev, kus tavaliselt ollakse perega kodus. mõned külalised käivad, kuid tavaliselt mitte, sest esmaspäev on selle jaoks. põhiline tegevus oli söömine...hihii...ja kirikus käisime ka. kuigi meie tiboriga olime seal paar minutit ja siis tulime ära, vanemad jäid nats kauemaks. kiriku kõrval oli ilus park ning me jalutasime hoopis seal ringi. see on üks väheseid kohti, kus õitsevad magnooliad. nad lõhnavad nagu jasmiin, aga õied on palju suuremad. superkena. üldse on siin loodus praegu õites ja lehtedes ning igal pool on hästi ilus jalutada, kus vähegi puid või põõsaid on. pühapäeva õhtul olime kodus, ainult paar sõpra käisid külas, sest tiboril oli vaja teha plaan järgmiseks päevaks.
lihavõtte esmaspäev on üks tralli päev. pere meesliikmed panevad endale ilusad või mingit teatud stiili riided selga ning käivad oma kõikide naistuttavate juures, et neid nn kasta. võib käia üksi või grupis. värk on nii, et meesterahvas peab lugema luuletuse, mis kõla a la niimoodi...olen väike aednik ja jalutasin oma aias ringi ja nägin närtsinud lillekest ning siis küsib, et kas ma võin sind kasta...siis ütled, et võib küll ja siis mees kallab sulle pähe või kuhugi mujale natuke lõhnaõli. seejärel peab talle muna andma ja süüa ja juua ja kõike paremat ja siis läheb mees edasi uude majja, kus kõik kordub samamooodi. naiste roll on nats igavam, sest peab kodus istuma ja ootama kuni keegi külla tuleba ja sulle mingit koledat lõhna peale valab. pärast neljandat külalist on hais juba suht imelik ning õhtul peab vähemalt kaks korda pead pesema. ja siis peab veel muna ja süüa ja juua andma. ja muidugi on nn lillekesed närtsinud, sest nad pidid terved päevad vaaritama nn kastjate jaoks...hiihii...võib olla väheke diskrimineeriv, kuid siiski tore värk. ja päris õhtul läksid kõik poisid peole. ja mina läksin pärast vannis ligunemist tuttu :)
Terve reede ja laupäev toimus suur vaaritamine ja koristamine jne. Põhiline toit, mida tehti, oli liha. Igat sorti ja igas variatsioonis - ikkagi lihavõtted. Ungarlaste traditsiooniline lihavõtte toit on keedusuitsuliha (suht pekine), mida süüakse mädarõikaga, aga rumeenlastel on lammas. Tibori kodus olid mõlemad elukad laua peal ja veel muud kah. Terve lammas oli ja siis Tibori ema tegi sellest igast staffi, siseelundidki keetis ära ja maitsestas ja toppis tagasi lambaprae sisse. Mina eriti vaaritamisest osa ei võtnud, sest reedel käisime peol ja laupäeval magasime kauem. See eest sain ma munade värvimisega tegeleda. Neil on selline huvitav tehnika, et mingi taime oks või leht pannakse muna peale, siis see mingi suka sisse ja siis värvi sisse. ja siis see jääb ilusti muna peale. päris toredad tulid. kuigi ma tegin mõned ikka traditsiooniliselt sibulakoortega ka :)
laupäeval käisime veel kinos ja tibori suvilas, mis on üks ütlemata lahe koht. aga sellest kirjutan hiljem. pühapäev on siis selline päev, kus tavaliselt ollakse perega kodus. mõned külalised käivad, kuid tavaliselt mitte, sest esmaspäev on selle jaoks. põhiline tegevus oli söömine...hihii...ja kirikus käisime ka. kuigi meie tiboriga olime seal paar minutit ja siis tulime ära, vanemad jäid nats kauemaks. kiriku kõrval oli ilus park ning me jalutasime hoopis seal ringi. see on üks väheseid kohti, kus õitsevad magnooliad. nad lõhnavad nagu jasmiin, aga õied on palju suuremad. superkena. üldse on siin loodus praegu õites ja lehtedes ning igal pool on hästi ilus jalutada, kus vähegi puid või põõsaid on. pühapäeva õhtul olime kodus, ainult paar sõpra käisid külas, sest tiboril oli vaja teha plaan järgmiseks päevaks.
lihavõtte esmaspäev on üks tralli päev. pere meesliikmed panevad endale ilusad või mingit teatud stiili riided selga ning käivad oma kõikide naistuttavate juures, et neid nn kasta. võib käia üksi või grupis. värk on nii, et meesterahvas peab lugema luuletuse, mis kõla a la niimoodi...olen väike aednik ja jalutasin oma aias ringi ja nägin närtsinud lillekest ning siis küsib, et kas ma võin sind kasta...siis ütled, et võib küll ja siis mees kallab sulle pähe või kuhugi mujale natuke lõhnaõli. seejärel peab talle muna andma ja süüa ja juua ja kõike paremat ja siis läheb mees edasi uude majja, kus kõik kordub samamooodi. naiste roll on nats igavam, sest peab kodus istuma ja ootama kuni keegi külla tuleba ja sulle mingit koledat lõhna peale valab. pärast neljandat külalist on hais juba suht imelik ning õhtul peab vähemalt kaks korda pead pesema. ja siis peab veel muna ja süüa ja juua andma. ja muidugi on nn lillekesed närtsinud, sest nad pidid terved päevad vaaritama nn kastjate jaoks...hiihii...võib olla väheke diskrimineeriv, kuid siiski tore värk. ja päris õhtul läksid kõik poisid peole. ja mina läksin pärast vannis ligunemist tuttu :)
Friday, April 14, 2006
Haid pyhi!
olen jalle oradeas. see nadal on ungarlastel ylestousmispyha ja seeparast jaame terveks nadalaks siia. jargmine nadal on rumeenlaste omad. siin see paris suur pyha, sest paljud inimesed usklikud. ma tapselt ei tea, mis traditsioonid siin on, kuid eks ma parast kirjutan nendest. vahemalt seda tean, et pyhapaeval pean kirikusse minema. ja ainult munade varvimise ja koksimisega siin ka ei piirduta.
praegu tulin just kohtumiselt yhe sotsiaaltoo yliopilasega, kes organiseerib siin oradeas sotsiaaltootudengite konverentsi, mis seotud lastekaitse ja perepoliitika teemaga. mind nimelt on kutsutud esinema sellele yritusele. teemaks on lastekaitse eestis (samas eriti piire pole, et voin raakida millest tahan). pole kunagi enne 100le inimesele tunni ajast konet pidanud, kuid loodan et saan hakkama. ja veel inglise keeles. kuid tundub paris ponev. sain natuke ka ylevaadet sotsiaaltoo olukorrast rumeenias ning pilt, mis mulle maaliti ei tundunud just koige roosilisem. ise loodan, et akki saab sellest koigest mingi koostoo projekti arendada voi midagi. eks nais. minu enda programmist nii palju, et maist peaks asi algama. mu esimene rumeenia keele tund on kolmas mai. muud praegu ei tea. kui selgub, siis vahendan ka teile.
seniks suur kalli ja haid pyhi.
praegu tulin just kohtumiselt yhe sotsiaaltoo yliopilasega, kes organiseerib siin oradeas sotsiaaltootudengite konverentsi, mis seotud lastekaitse ja perepoliitika teemaga. mind nimelt on kutsutud esinema sellele yritusele. teemaks on lastekaitse eestis (samas eriti piire pole, et voin raakida millest tahan). pole kunagi enne 100le inimesele tunni ajast konet pidanud, kuid loodan et saan hakkama. ja veel inglise keeles. kuid tundub paris ponev. sain natuke ka ylevaadet sotsiaaltoo olukorrast rumeenias ning pilt, mis mulle maaliti ei tundunud just koige roosilisem. ise loodan, et akki saab sellest koigest mingi koostoo projekti arendada voi midagi. eks nais. minu enda programmist nii palju, et maist peaks asi algama. mu esimene rumeenia keele tund on kolmas mai. muud praegu ei tea. kui selgub, siis vahendan ka teile.
seniks suur kalli ja haid pyhi.
Friday, April 07, 2006
juuksur
mul viskas üle see juuste kasvatamine ja mõtlesin, et proovin siis järgi, kuidas siin juuksuri juures käia on. päris tore. igavene kaua möllas juuksur mu juustega, ikka natuke pea massaazi ja siis siit lõikas ja sealt ja ikka seda geeli ja toda möga jne.lõpuks tulemus suht okei.kuigi ausalt pean tunnistama, et RIHO IS STILL THE BEST!!!
loomad elu toas
lisaks sellele, et väike hull koerake meie juures jälle elab ja hullult pahandust teeb ja vahel siia sinna ka mõne loigu laseb, avastasin ma täna midagi uut. hommikul lähen mina siis vannituppa ja mida ma näen - minu suureks üllatuseks ujusid nimelt kaks kilpkonna duššikabiinis. ja nii jäigi dušši all käimata. peab vist kilpkonna probleemi korteri peremeestega arutama, et mis värk see on. et mis siis järgmisena??
Tuesday, April 04, 2006
Elu teine külg
Rumeenia on ikkagi nö vaene maa…palju on inimesi, kes elavad allpool igasugust vaesuspiiri…ma täpset statistikat ei tea, kuid kui lihtsalt ringi käia ja vaadata, siis linnapildis kohtab palju kerjuseid ja kodutuid või siis on mustlaste kolooniad, kes on asutanud end elama mõne soojaveetoru juurde või midagi sellist…ja siis seal nad elavad, sigivad ja teevad palju prügi....
üldse on igal pool palju prügi (linna keskel mitte, aga äärtes jah)... keskkonnateadlikkusest on asi kaugel...inimesed loobivad prahti niisama tänavale ja kui keegi püüabki korralik olla, siis mustlased ikka suudavad palju prügi teha...käisime jalutamas jõe ääres, mis voolab läbi oradea...seal nt haljasala oli kaetud imelike prügi kogumitega...tibor ütles, et mustlaste laager jätab seukseid asju maha...osad mustlased sõidavad siin nagu vanasti oma hobuste ja vankritega ringi, jäävad siis kuhugi mõneks nädalaks laagrisse ning seejärel liiguvad edasi...see mõtteviis, et mille ise kaasa tõid, selle ise ära viid, nende puhul ei kehti...pigem viivad nad ära midagi, mis polnud nende oma, kuid kõik ebavajaliku jätavad ilusale rohelisele rohule koledalt lebama...kahju
kuid prahi maha viskamine pole vist muude probleemide kõrval nii oluline ..üks hommik, kui ma oma cluj kodust kesklinna jalutasin, et Kärdiga kokku saada, siis sain väikse soki küll…selline rõve tuul oli ja väike vihm ka…ja siis keset tänavat lamas/istus ja kerjas üks invaliidist mees…tal oli midagi viga jalaga, see oli täitsa kidur ja kõverik ja täitsa valetpidi ja suure suure kannaga…see oli tal siis paljaks võetud, et asi hirmsam paistaks ning see jalg tõmbles jubedal moel…või ta väristas seda…ja tegi väga imelikke häälitsusi.. ühesõnaga väga jube vaatepilt…siis kõndisin natuke edasi ja mulle tuli vastu peksasaanud naine, kes oli ülespaistetanud ja sinakas näost ja kes värises…ja siis lõpuks kui ma kesklinna jõudsin, siis igasugused väiksed mustlaslapsed jooksid mu järel ja küsisid raha…nad on väga pealetükkivad ja ei lähe ära…üldiselt nad tekitavad mus kõhedust…võib olla sellepärast, et nad on mustad ja räpased ja väga näljase näoga…kuid mingi väike kartus on mul nende väikeste jõmpsikate ees…mine tea mis nad teha võivad, sest ma neile raha ei anna…ma arvan, et nad suht igast asju oma elus näinud, nii et neile pole miskit paljuks…aga raha ei anna ma põhimõtteliselt, sest arvatavasti nad isegi ei saa oma osa sellest…mõtlesin ,et peaks äkki komme kaasas kandma, et kui nad tahavad midagi mu käest, et siis annan neile kommi või miskit muud söödavat…vähemalt saavad nad selle endale…vot seuksed lood
üldse on igal pool palju prügi (linna keskel mitte, aga äärtes jah)... keskkonnateadlikkusest on asi kaugel...inimesed loobivad prahti niisama tänavale ja kui keegi püüabki korralik olla, siis mustlased ikka suudavad palju prügi teha...käisime jalutamas jõe ääres, mis voolab läbi oradea...seal nt haljasala oli kaetud imelike prügi kogumitega...tibor ütles, et mustlaste laager jätab seukseid asju maha...osad mustlased sõidavad siin nagu vanasti oma hobuste ja vankritega ringi, jäävad siis kuhugi mõneks nädalaks laagrisse ning seejärel liiguvad edasi...see mõtteviis, et mille ise kaasa tõid, selle ise ära viid, nende puhul ei kehti...pigem viivad nad ära midagi, mis polnud nende oma, kuid kõik ebavajaliku jätavad ilusale rohelisele rohule koledalt lebama...kahju
kuid prahi maha viskamine pole vist muude probleemide kõrval nii oluline ..üks hommik, kui ma oma cluj kodust kesklinna jalutasin, et Kärdiga kokku saada, siis sain väikse soki küll…selline rõve tuul oli ja väike vihm ka…ja siis keset tänavat lamas/istus ja kerjas üks invaliidist mees…tal oli midagi viga jalaga, see oli täitsa kidur ja kõverik ja täitsa valetpidi ja suure suure kannaga…see oli tal siis paljaks võetud, et asi hirmsam paistaks ning see jalg tõmbles jubedal moel…või ta väristas seda…ja tegi väga imelikke häälitsusi.. ühesõnaga väga jube vaatepilt…siis kõndisin natuke edasi ja mulle tuli vastu peksasaanud naine, kes oli ülespaistetanud ja sinakas näost ja kes värises…ja siis lõpuks kui ma kesklinna jõudsin, siis igasugused väiksed mustlaslapsed jooksid mu järel ja küsisid raha…nad on väga pealetükkivad ja ei lähe ära…üldiselt nad tekitavad mus kõhedust…võib olla sellepärast, et nad on mustad ja räpased ja väga näljase näoga…kuid mingi väike kartus on mul nende väikeste jõmpsikate ees…mine tea mis nad teha võivad, sest ma neile raha ei anna…ma arvan, et nad suht igast asju oma elus näinud, nii et neile pole miskit paljuks…aga raha ei anna ma põhimõtteliselt, sest arvatavasti nad isegi ei saa oma osa sellest…mõtlesin ,et peaks äkki komme kaasas kandma, et kui nad tahavad midagi mu käest, et siis annan neile kommi või miskit muud söödavat…vähemalt saavad nad selle endale…vot seuksed lood
Ilmast
Ilm on siin suhteliselt muutlik…naljakas on see, et on ilus päike ja siis äkki ei tea kust tulevad pilved ja vihm…aga need lähevad suht kiiresti üle ka.. kuigi alati kui on ilus ja mina hakkan plaanima õue jalutama minna, siis selleks ajaks kui ma õue jõuan, on ilm juba imelik…kuid siiski on soe…päeval võib vabalt ilma jopeta ka ringi lasta, kuid õhtul ja öösel läheb nats jahedamaks…ikkagi kevade asi…aga rohi on roheline ja puud lähevad ka kohe kohe lehte….väikesed lehekesed on juba osadel puudel ja põõsastel küljes…ja linnud laulavad…
Dacia
Rumeenia rahvusauto või ka rahvaauto on Dacia (nüüd on see mingil määral Renault omanduses, kuid siiski)…daciaid võib näha igal pool ja igasuguseid…neid, mis vaevu liiguvad või ka päris uusi, mis suht okei on…
Tibori vanematel on selline suht vana Dacia (sama vana kui mina…aga kinnitan, et ma olen paremas korras:), millega sõitmine on päris omaette elamus…kui kiirendada üle 80 km tunnis, siis on selline tunne, et see tõuseb õhku ja läheb lendu…vähemalt hääl on küll samasugune nagu easyjet teeb õhku tõustes :)
Ja isegi kui lendu ei lähe, siis tundub see suht ebaturvaline…isegi turvavööd pole mõtet peale panna, sest see on ülipikk ja mitte reguleeritav ning hoiab istme küljes kinni võib olla mõnd suurt ja paksu meest…aga kõigest sellest hoolimata, arvasin, et ma peaks proovima daciaga sõitmist…hiihii…valisin alustuseks pisut vaiksema koha liikluse mõttes…päris sõidetav oli, kuid pidurit peab vajutama nii kõvasti, et asi mõikaks….ma pole sellega harjunud ja esimene kord mõtlesin et pidurid ei tööta ja igaks juhuks pistsin karjuma…siis aga selgus, et tuleb lihtsalt jõudu kasutada.. selge, kui jõudu, siis jõudu… ja ma jätsin karjumise järgi ja sõitsin edasi…vot selline oli mu kogemus daciaga..
Aga muidu daciaga on selline värk, et nad lähevad kogu aeg katki ja neid peab kogu aeg putitama…töökindlus pole nende parim omadus…seega võib tihtipeale näha, kuidas punase fooritule taga ootavas suures autorivis mõni Dacia omanik autost välja tuleb, kapoti avab, natuke kõpitseb, kapoti sulgeb ja autosse tagasi istub, et siis rohelise tulles rahulikult edasi sõita…ja seda kõike ühe punase ajal….kuid samas olla Clujis ka nähtud trammijuhti, kes päise päeva ajal täis trammi juhtides tõmbas foori taga pidurid peale, läks trammist välja pirukaid ostma ning õigeaegselt veel tagasi jõudis….vot milline aja kokkuhoid…hihi…siin on üldse nende valgusfooridega suht lahe, sest tihtipeale kollast tuld ei ole, vaid sekundid jooksevad foori kohal, et sa saaksid näha kui kaua aega pead veel ootama teist värvi tuld….nii, et kui tead, et jõuad pirukad 55 sek jooksul ära osta, siis palun väga…vot nii…. Kuigi üldise elustiili, mis pole üldsegi nii täpne ja korrektne, on need valgusfoorid natuke naljakad…
Tibori vanematel on selline suht vana Dacia (sama vana kui mina…aga kinnitan, et ma olen paremas korras:), millega sõitmine on päris omaette elamus…kui kiirendada üle 80 km tunnis, siis on selline tunne, et see tõuseb õhku ja läheb lendu…vähemalt hääl on küll samasugune nagu easyjet teeb õhku tõustes :)
Ja isegi kui lendu ei lähe, siis tundub see suht ebaturvaline…isegi turvavööd pole mõtet peale panna, sest see on ülipikk ja mitte reguleeritav ning hoiab istme küljes kinni võib olla mõnd suurt ja paksu meest…aga kõigest sellest hoolimata, arvasin, et ma peaks proovima daciaga sõitmist…hiihii…valisin alustuseks pisut vaiksema koha liikluse mõttes…päris sõidetav oli, kuid pidurit peab vajutama nii kõvasti, et asi mõikaks….ma pole sellega harjunud ja esimene kord mõtlesin et pidurid ei tööta ja igaks juhuks pistsin karjuma…siis aga selgus, et tuleb lihtsalt jõudu kasutada.. selge, kui jõudu, siis jõudu… ja ma jätsin karjumise järgi ja sõitsin edasi…vot selline oli mu kogemus daciaga..
Aga muidu daciaga on selline värk, et nad lähevad kogu aeg katki ja neid peab kogu aeg putitama…töökindlus pole nende parim omadus…seega võib tihtipeale näha, kuidas punase fooritule taga ootavas suures autorivis mõni Dacia omanik autost välja tuleb, kapoti avab, natuke kõpitseb, kapoti sulgeb ja autosse tagasi istub, et siis rohelise tulles rahulikult edasi sõita…ja seda kõike ühe punase ajal….kuid samas olla Clujis ka nähtud trammijuhti, kes päise päeva ajal täis trammi juhtides tõmbas foori taga pidurid peale, läks trammist välja pirukaid ostma ning õigeaegselt veel tagasi jõudis….vot milline aja kokkuhoid…hihi…siin on üldse nende valgusfooridega suht lahe, sest tihtipeale kollast tuld ei ole, vaid sekundid jooksevad foori kohal, et sa saaksid näha kui kaua aega pead veel ootama teist värvi tuld….nii, et kui tead, et jõuad pirukad 55 sek jooksul ära osta, siis palun väga…vot nii…. Kuigi üldise elustiili, mis pole üldsegi nii täpne ja korrektne, on need valgusfoorid natuke naljakad…
Peod
Reedel ja laupäeval käisime peol…siin tavaliselt on nii, et ollakse kellegi pool või siis kuskil baaris ja võetakse nats napsu ning siis minnakse tantsima…oradeas klubid on tavaliselt väiksemat sorti ning üliülerahvastatud (clujis on suuremad ja uhkemad)…kui loodad, et saad endale privaatset ruumi tantsimiseks, siis eksid… kõik tantsivad suht üksteise otsas …mind vahel häirib see hullunud rahvamass, kuid kohalikele paistab see meeldivat……hiihi….ainuke paha asi on see, et tavaliselt on nendes kohtades suht palav ja kohutav õhupuudus…aga sissepääsu eest raha ei küsita ning seega võid käia väljas õhku hingamas…need klubid paiknevad kõik suht koos ühes tänavas, mis on nagu ühe suure hoone sees või vahel…kohati kaetud hästi laheda vitraažist katusega.. ja siis käib õues ka pidu, nii et vabalt või vahepeal õue minna hängima….kuigi piduliste seas hulguvad ka väikesed mustlaspoisid, kes kerjavad raha või ootavad võimalust midagi pihta panna…üldse on kõik suht kaootiline…kasvõi nt kui tahad jooki osta, siis põhimõtteliselt on mingi baarilett ka, kuid kui oled terane, siis võid vahel massist üles leida ka mini ettekandjad, kes sulle kiiresti soovitud joogi toovad…tavaliselt õlu…siin inimesed joovad palju õlut…vahel ka tequilat…kuid üldiselt ikka õlut…kuid sellises klubis, mis meenutab pigem sauna, tundubki õlu hea valik olevat:)
Pühepäeval kirjutatu
Emme kaebas, et ma pole ammu midagi oma blogi lisanud. Kui järele mõelda, siis on tal õigus…nagu enamus kordadest, kui ta mulle mingi märkuse teeb kuid mul tihti peale pole aega või pole netti käepärast…kuigi ma tööd veel ei tee, siis võtab mu social life suure osa mu ajast…nädalavahetuse olin ma oradeas ja kui teised vormelit vaatasid, mõtlesin mina, et kasutan aega otstarbekalt ja kirjutan natuke oma siinsest elust...
Eelmisest nädalast kolm päeva veetsin Clujis ning nüüd olen jälle tagasi oradeas…jälle natuke rongisõitu…kuigi seekord me ei proovinudki jänest sõita, vaid kirjuostsime pileti, sest see on mingi selline reedepäevane rong, mis on nats odavam, näeb välja kuus korda hullem kui tavaline rong ja mis on puupüsti inimesi täis…loogika käib nii, et kui pileti varem nats ostad, siis saad istekoha, kuid kui vahetult enne, siis võid ülikitsas vahekäigus kolm tundi püsti seista ja tunda, kuid kõik inimesed sust mööda saalivad…aga nii hullusti meil ei läinud, me saime istekohad….kuigi ega see ka eriti lõbus polnud, sest kambrike vagunis suht väike ja umbne ning sa pead seda jagama veel seitsme inimesega….kuigi meie reisikaaslased olid suht ok ja reisi lõpuks olid kõik sõbrunenud ja arutasid maailma asju…siin üldse näeb tihemini seda, et võõrad inimesed omavahel kohe rääkima hakkavad…vähesed hoiavad omaette…aga selles rongis ma nägin esimest korda ka kaupmehi…need on seuksed tüübid, kes teevad kambrikese ukse lahti, panevad igast mõttetut tavaari sinu sülle ja siis tõmbavad ukse kinni…siis nad lähevad ära ja annavad sulle ja su reisikaaslastele natuke aega tavaariga tutvuda ja kui soovid midagi…nt pastaka, küünelõikaja ja välgumihkli komplekti või suurte nõelade komplekti või mõnda pühaku pildiga postkaarti, siis võid selle asja võtta ja mehele raha anda…kui ei soovi, siis ta võtab sult tavaari ära ja läheb seda edasi pakkuma teistesse kambrikestesse…vot nii….
Aga rongi sõidu puhul on plussiks see, et kui tahad võid ringi käia ning rongi akna avada ning imekaunist transilvaania loodust nautida…clujist oradeasse sõites läheb rong läbi ülilahedate mägede, kus vaade avaneb kaugele kaugele…erinevad mäekesed ja nõlvad, kus lambaid karjatatakse ning kuhu mõned inimesed on oma väiksed majakesed püsti pannud…leidub ka metsatukkasid, koski ja kiviseid kaljusid…suvel on meil plaan mägedesse matkama ja telkima minna…
Eelmisest nädalast kolm päeva veetsin Clujis ning nüüd olen jälle tagasi oradeas…jälle natuke rongisõitu…kuigi seekord me ei proovinudki jänest sõita, vaid kirjuostsime pileti, sest see on mingi selline reedepäevane rong, mis on nats odavam, näeb välja kuus korda hullem kui tavaline rong ja mis on puupüsti inimesi täis…loogika käib nii, et kui pileti varem nats ostad, siis saad istekoha, kuid kui vahetult enne, siis võid ülikitsas vahekäigus kolm tundi püsti seista ja tunda, kuid kõik inimesed sust mööda saalivad…aga nii hullusti meil ei läinud, me saime istekohad….kuigi ega see ka eriti lõbus polnud, sest kambrike vagunis suht väike ja umbne ning sa pead seda jagama veel seitsme inimesega….kuigi meie reisikaaslased olid suht ok ja reisi lõpuks olid kõik sõbrunenud ja arutasid maailma asju…siin üldse näeb tihemini seda, et võõrad inimesed omavahel kohe rääkima hakkavad…vähesed hoiavad omaette…aga selles rongis ma nägin esimest korda ka kaupmehi…need on seuksed tüübid, kes teevad kambrikese ukse lahti, panevad igast mõttetut tavaari sinu sülle ja siis tõmbavad ukse kinni…siis nad lähevad ära ja annavad sulle ja su reisikaaslastele natuke aega tavaariga tutvuda ja kui soovid midagi…nt pastaka, küünelõikaja ja välgumihkli komplekti või suurte nõelade komplekti või mõnda pühaku pildiga postkaarti, siis võid selle asja võtta ja mehele raha anda…kui ei soovi, siis ta võtab sult tavaari ära ja läheb seda edasi pakkuma teistesse kambrikestesse…vot nii….
Aga rongi sõidu puhul on plussiks see, et kui tahad võid ringi käia ning rongi akna avada ning imekaunist transilvaania loodust nautida…clujist oradeasse sõites läheb rong läbi ülilahedate mägede, kus vaade avaneb kaugele kaugele…erinevad mäekesed ja nõlvad, kus lambaid karjatatakse ning kuhu mõned inimesed on oma väiksed majakesed püsti pannud…leidub ka metsatukkasid, koski ja kiviseid kaljusid…suvel on meil plaan mägedesse matkama ja telkima minna…
Subscribe to:
Posts (Atom)