täna juhtus lahe asi. Meil on selline väike kohvikeedukann, millega saab kanget, kanget kohvi teha. Umbes nagu Märdil. Tibor arvas siis, et ta teeb mulle kohvi, et äkki tunnen end siis paremini. Mina istusin rahulikult toas ja äkki kuulsin, et mingi ilge laksakas káis köögis. Mõtlesin, et ah niisama miskit kukkus maha, aga ei. Sekundi pärast jooksis tibor tuppa ja ütles, et We have a problem. Hehehee. Probleemiks oli nimelt see, et kohvikann otsustas plahvatada ja ühes sellega hüppas pliidi pealt minema. Samal ajal kui kannuke rahulolevalt pliidi ja seina vahel pahises ja susises, pidime meie koristama ära kõik pliidi, seined, põranda jne, mis olid täis kas kohvi, kohvipaksu või pritsmeid. Karistuseks viskame kannu nüüd ära. Vot nii.
Kurgiviiluga on aga selline lugu, et igal hommikul kui Tibor sõi võileiba, siis suutis ta ajada ühe kurgiviilu laua alla. Ma ei tea, kuidas tal see õnnestus, kuid igakord kukkus üks kurgiviil laua alla. Isegi siis, kui ta istus lauast kaugel või kui kurk oli tomati all. Lõpuks sai mul villand sellest ja ma jätsin ühe viilu laua alla lebama. Seal ta on juba mitmendat päeva ja ühtegi seltsilist pole juurde tulnud :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment