Tuesday, April 04, 2006

Elu teine külg

Rumeenia on ikkagi nö vaene maa…palju on inimesi, kes elavad allpool igasugust vaesuspiiri…ma täpset statistikat ei tea, kuid kui lihtsalt ringi käia ja vaadata, siis linnapildis kohtab palju kerjuseid ja kodutuid või siis on mustlaste kolooniad, kes on asutanud end elama mõne soojaveetoru juurde või midagi sellist…ja siis seal nad elavad, sigivad ja teevad palju prügi....
üldse on igal pool palju prügi (linna keskel mitte, aga äärtes jah)... keskkonnateadlikkusest on asi kaugel...inimesed loobivad prahti niisama tänavale ja kui keegi püüabki korralik olla, siis mustlased ikka suudavad palju prügi teha...käisime jalutamas jõe ääres, mis voolab läbi oradea...seal nt haljasala oli kaetud imelike prügi kogumitega...tibor ütles, et mustlaste laager jätab seukseid asju maha...osad mustlased sõidavad siin nagu vanasti oma hobuste ja vankritega ringi, jäävad siis kuhugi mõneks nädalaks laagrisse ning seejärel liiguvad edasi...see mõtteviis, et mille ise kaasa tõid, selle ise ära viid, nende puhul ei kehti...pigem viivad nad ära midagi, mis polnud nende oma, kuid kõik ebavajaliku jätavad ilusale rohelisele rohule koledalt lebama...kahju
kuid prahi maha viskamine pole vist muude probleemide kõrval nii oluline ..üks hommik, kui ma oma cluj kodust kesklinna jalutasin, et Kärdiga kokku saada, siis sain väikse soki küll…selline rõve tuul oli ja väike vihm ka…ja siis keset tänavat lamas/istus ja kerjas üks invaliidist mees…tal oli midagi viga jalaga, see oli täitsa kidur ja kõverik ja täitsa valetpidi ja suure suure kannaga…see oli tal siis paljaks võetud, et asi hirmsam paistaks ning see jalg tõmbles jubedal moel…või ta väristas seda…ja tegi väga imelikke häälitsusi.. ühesõnaga väga jube vaatepilt…siis kõndisin natuke edasi ja mulle tuli vastu peksasaanud naine, kes oli ülespaistetanud ja sinakas näost ja kes värises…ja siis lõpuks kui ma kesklinna jõudsin, siis igasugused väiksed mustlaslapsed jooksid mu järel ja küsisid raha…nad on väga pealetükkivad ja ei lähe ära…üldiselt nad tekitavad mus kõhedust…võib olla sellepärast, et nad on mustad ja räpased ja väga näljase näoga…kuid mingi väike kartus on mul nende väikeste jõmpsikate ees…mine tea mis nad teha võivad, sest ma neile raha ei anna…ma arvan, et nad suht igast asju oma elus näinud, nii et neile pole miskit paljuks…aga raha ei anna ma põhimõtteliselt, sest arvatavasti nad isegi ei saa oma osa sellest…mõtlesin ,et peaks äkki komme kaasas kandma, et kui nad tahavad midagi mu käest, et siis annan neile kommi või miskit muud söödavat…vähemalt saavad nad selle endale…vot seuksed lood

No comments: