Häid pühi!

Soovin kõikidele häid jõule ja vahvat vana aasta lõppu! Mina lähen uut aastat vastu võtma tagasi Rumeeniasse. Loodan, et koos õe je õemehega lähme. Nii, et plaanin Eestis olla 28.ndani. Kalli.

eestis

olen eestis...tel nr 53 799 845....uueks aastaks lähen tagasi. kallid ja häid pühi kõigile.

lambad linnas ja muud huvitavat

oh sa poiss, just nägin enda maja juures mööda minemas lambakarja...isver susver, hobused ja eeslid on siin igapäevane nähtus, üks lehm oli suht suur üllatus, kuid lambad...linnas...ja terve kari veel...vot nii uhkelt euroopasse minnaksegi.
muidu mul elu tore siin. hammas on okei, saan juba süüa ja rääkida ja naerda. homme võetakse niidid ära. teisipäeval pidasime vaikset viisi tibu sünnat. kodus olime algul ja siis läksime välja. tore oli, eriti kodus, sest peokoht oli ülerahvastatud ja suitsune. ma tegin võileivatorti. nii naljakas, et siin polnud keegi enne võileivatorti söönud. kaunistasin väga ilusasti ära ning kõikidele maitses. mulle tehti kaks abielu ettepanekut. üks tüdruk ja üks poiss tegid, et saaks endale sellise koka majja. kahjuks pidin ära ütlema. vot sedaviisi. kinkisin tibule käekella, mille üle ta väga rõõmus oli. tegelt tal sünna alles homme, kuid ta sõitis ära ja seega pidasime nats ette.
teisipäeva õhtul oli veel üks teine tore asi. siin päkapikke ei käi, kuid 5nda dets õhtul tuleb Mikulash (rumeenlastel on selleks Mosh Nikolai) ja toob kommi või vitsa või nats kinke. Ma sain peapaela, võtmehoidja, käevõru ja hulga sokolaadi. Lahe värk. Vitsa sain ka:)
Eile oli meil selle vägivallavastase kampaania raames filmiõhtu. Vaatasime North Country filmi. Mina soovitasin selle filmi, sest see sobib väga hästi teemasse. Kes näinud, see teab, millest jutt on. Filmiõhtu läks hästi. Peale seda läksin Zhang Bo juurde, kus ta kokkas meile. Tegi mingeid pannkoogi sarnaseid asju ja siis täidise neile. Lõpuks kui koju jõudsin olin nii väsinud, et jäin magama. Kuigi tibu tahtis minuga koos filmi vaadata, siis ma lihtsalt ei suutnud oma silmi lahti hoida ja jäin tuttu.
Pühapäeval on meie kampaania viimane päev ja nüüd veel viimased päevad mul siin otsi kokku tõmmata. Ja esmaspäeva õhtul sõidan Budapesti ja teisipäeval lend Berliini ja kolmapäeval Tallinnasse. Pean küll kaua ootama, kuid mõtlesin, et võtan testi ettevalmistusasjad kaasa ja siis saan aega kasutada ja õppida. IELTS mul peaaegu nädala pärast nii, et polegi suurt aega jäänud.

Operatsioon

Reede õhtul tehti mulle operatsioon, hamba kanalitele lõigati mingi värk sisse ja nüüd ma istun juba teist päeva kodus, põsk paistes nagu naljatilga multikas. Enam väga ei valuta, aga süüa ja rääkida ja naeratada ikka korralikult ei saa. Ja Abrudi ma ka ei läinud, sest kuidagi nõrk on olla ja arst soovitas puhata. Peale selle ei tahaks inimesi hirmutada, sest ma ei näe oma paistetusega just kõige parem välja ning võib olla pole ka üheselt mõistetav, miks nägu nõnna paistes on.
Nädala pärast pean arsti juurde tagasi minema, siis võetakse niidid välja. Loodan, et kõik saab korda, enne kui Eestisse tulen. Mul juba hirm nahas, et mõtle, kui jõuluajal ka hambaprobleemid on, et siis ei saa praadigi süüa :)

Piima sees

Viimasel ajal on igal pool suur udu, elaks nagu piima sees. Eile näiteks tulin sellise bussiga koju, mis peatab kaugemal (nimelt muidu sõidan bussiga, mis peatab mu maja ees) ja ma pidin kõndima teatud maa koduni. Isver susver, mitte midagi ei näinud. Sel teelõigul käivad ka veel teetööd nii, et jalgealune oli konarlik ja nähtavus null. Lahe. Nende teetöödega on asi vist nii, et kui siin on võimalik seda teha märtsist detsemrini, siis teevad nad seda viis korda aeglasemalt. Sellel väiksel lõigil käib remont suve algusest, kuid ikka pole valmis. Kuid nende töö stiili juures pole ka imestada, seitse teevad suitsu ja vahivad, kuidas üks töötab. Algul mõtlesin, et äkki on neil tööpaus ja muidu ikka teevad kõik tööd. Nüüdseks aga olen aru saanud, et nende töötegemine ongi üks suur paus hommikust õhtuni.
Aga uduga seoses see, et kui nii jätkub, siis ei saa ma homsest ilutulestikku näha. Homme on nimelt suur tähtis püha, rumeenlaste iseseisvuspäev. Aastal 1918 suur kuningas, kes iganes, võitis Transilvaania ungarlaste käest ning liitis selle ülejäänud Rumeeniaga. Nii, et suur ja tähtis püha. Kuid õitsva kapitalismi tingimustes eraettevõtted töötavad täiega. Näiteks on mul hambaoperatsioon homme kell 19.30. Nii, et pole see nii püha midagi, kui on võimalus raha teenida.
Vägivalla vastase kampaania raames avati täna fotonäitus ühes suht populaarses baaris. Omanik tuli välja väga laheda ideega, et panna fotod läbipaistva kaitse all põrandale otse esimesse koridor, kustkaudu baari sisse saab. Väga lahe mõte. Kuigi inimesed kartsid neile peale astuda, siis köitis see nende tähelepanu palju rohkem kui mõni pilt seinal seda oleks teinud. Lisaks ühes ruumis näidati ka minu ja Anna tehtud presentatsiooni. Nii äge. Ja kõik kiitsid, et lahe presentatsioon ja good job jne. Selline hea tunne tuli sisse. Ainuke häiriv asi oli suitsuhais, millega ma enam üldse harjunud pole. Nii ammu pole suitsuses kohas käinud. Kohe fuika.
Okei, meil on külaline, mingi Tibu sõps ja töökaaslane. Tegin neile just süüa ja sain kiita oma kokaoskuste poolest. Nüüd vast hakkame filmi vaatama ja siis nad lähevad öise rongiga Oradeasse. Mina jään aga siia.

vilede ja tuledega ELi

Linn, kus ma elan, on justkui pidurüü endal üll tõmmanud ja ootab nüüd tähtsat päeva, 1 jaanuarit, mil Rumeenia liitub Euroopa Liiduga. Kuigi kõik võimalik postid on täisriputatud vaheldumisi Rumeenia ja Euroopa Liidu lippe, siis see värviline virrvarr on vaid väline muutus ning sisuliselt tundub kõik endine olevat. Ja pealegi on osa lippe juba pihta pandud.

multikultuurne ülikool Rumeenia moodi

Paar päeva tagasi vallandati kaks ungari õppejõudu, kes julgesid ülikooli üles panna mõned ungari keelsed sildid rumeenia keelsete kõrvale. A la, et suitsetamine keelatud jne. Kuigi seaduse järgi peaksid sildid kakskeelsed olema, siis nõukogus arvati, et see on omavoliline tegu ning hääletati. Nimelt aga nii, et kes on vallandamise vastu, umbes 100st inimesest tõstsid käed 9, järelikult ülejäänud on poolt, et õppejõud vallandada! Õudus kuubis. Ja see kõik toimub Rumeenia suurimas ja tuntumas ülikoolis, mis kandideerib multikultuurse ülikooli tiitlile ning mille direktor isiklikult on mulle kinnitanud, et nemad püüdlevad ikka selle poole, et kõik eri rahvused ja erinevate keeltega õppesuunad ülikoolis oleks esindatud. Kui õppida saab Babes-Bolyais (BB) rumeenia, ungari, inglise ja ka vist prantsuse keeles, siis asjaajamine ja dokumentatsioon on kõik rumeenia keeles. Tiboril on näiteks enamus õppekavast ungari keelne, kuid lõpudiplom ei maini sõnagagi, et õppetöö toimus ungari keeles. Kuidas see küll kõik paistab valguses, et umbes kuu aja pärast ühineb Rumeenia Euroopa Liiduga. Võib olla Brüsselist valgustavad teistsugused valguskiired, sest samal ajal, kui see vallandamise asi toimus, pidas BB esindaja Brüsselis seminari multikultuursusest nende ülikoolis.

nädalavahetus

nädalavahetus algab tavaliselt reede õhtuga, mis mul seekord oli väga eriline. Nimelt kui ma kell 19 kõik oma tegemised ja ungari keele tunni lõpetasin ja peale seda lõpuks koju saabusin, siis ei hakanud ma peoriideid selga sättima või veini maitsma, vaid tegin kange kohvi ja hakkasin presentatsiooni tegema. Olin lubanud, et aitan meie kampaania tiimi hädast välja ja teen uue presentatsiooni, sest vana kadus müstiliselt ära. Ise veel mõtlesin, et ma ikka ei suuda end lisa kohustustest prii hoida. Ainult kevadel tsillisingi siin ringi, no suvi oli reisimise aeg, kuid nüüd olen endal käed jalad jälle igasuguseid kohustusi täis võtnud. See presentatsioon pidi olema umbes 50 saidi, kus on pildid naistest (alates tavalistest kuni koledate vägivalla piltideni) ja slaidid statistikaga. Õnneks on mu korterikaaslane Anna super ning seega istus ta koos minuga kella kolmeni üleval ja aitas mul lahedaid pilte otsida ja fakte rumeenia keelde tõlkida. Lõpuks tuli väga lahe asi välja. Kuigi magada palju ei saanud, siis olin väga rahul.
Laupäeva varahommikul pidin minema Patriri, et teha viimased ettevalmistused 16 päeva kampaaniaks. Voltisime infomaterjale ning tegime muud nipet näpet. Kell 12 avati kampaania Silent witness näitusega. Sellised suured inimsiluetid olid keset tänavat ja nende siluettide peal olid siis tõestisündinud lood, mis on juhtunud naistega, kes tänu vägivallale lähedaste poolt on läinud teise ilma. Need olid väga jubedad lood. Ja siis me jagasime infomaterjale ja kaarte ja valgeid paelu. Kõik see asi kestis neli tundi ja vahe peal hakkas mul nii külm, et pidin minema koju riideid vahetama. Kella neljast läksime oma sõnumit bussidesse levitama. Mina olin ühe tüdruku Bettiga koos bussis nr.30 ja meie tegevus nägi välja nii, et läksime bussi peale, jagasime postkaarte, valgeid paelu, kleepekaid ja muud infot ning paari peatuse järel tulime maha ja ootasime uut bussi ja kordasime sama nii kaua kui materjalid otsas. Vahel nägime ka oma tiimist teisi tüdrukuid meile peatustes lehvitamas, kes sõitsid teistel liinidel ja ootasid oma busse. Üldiselt saime vist kogu linna ära katta, sest peaegu 20 vabatahtlikku osaleb selles kampaanias. Õhtul läksid teised tantsupeole, kuid mina läksin koju, sest Kärt pidi meile külla tulema ja koos tema ja Annaga oli meil plaanis tüdrukute õhtu. Tegime head süüa ja mingeid kokteile ja siis rääkisime juttu. Tore oli. Kärt jäi meile ööseks ja hommikul kohvitasime koos ja Anna lõikas Kärdi juukseid. Päris lahe sonks tuli. Anna on mul ka lõiganud. Tal tuleb see päris hästi välja. Kärt oli kõige selle üritusega nii rahul ja kommenteeris, et meil siin kohe full service. Hea toit, jook, seltskond koos öömaja hommikusöögi ja juukselõikusega. Ütles, et tuleb teinekordki. Tema kui kunagine usin Mait Miljan õpilane teadis isa tsiteerida, et pole midagi paremat kui rahulolev klient. Hehee. Peale selle arvas ta veel, et peab oma pesumaja teenust ka arendama, et muidu see käib alla ja ma ei tahagi seal enam pesu pesemas käia.
Peale seda kui Kärt lõunapaiku ära läks meie juurest, sõime me Annaga kõhud täis ja keerasime tuttu. Nii hea uni oli, kohe kosutav, sest ma olin vähe maganud eelmised ööd. Ning pühapäeva õhtu veetsin teste tehes ja eksamiks valmistudes. Mingi peale 23 uli Tibor ootamatult koju, kuigi enne oli ta helistanud, et jõuab alles homme. Vaat kus jobu. Seetõttu polnud meil midagi süüa talle anda ja köök oli ka super sassis. Oma viga, et seukest pulli teeb. Aga pole hullu, ta sõi saia ja unagri pekki ja tsillipipart ja jutustas meile oma hullu sündmusi Serbias käigust. See kõik kõlas nii uskumatult nagu oleks 10 filmi ühte pandud ja hull action sellest vändatud. Juhtumised algasid umbes sellest, kui Serbia piiril rong äkki peatus ja neile öeldi, et palun astuge maha, sest vedurit enam pole ja uus saadetakse ülehomme. Siis õnnestus neil saada mingi auto, mis oli umbes nagu Trabant ja mille nad pidid natuke tükkideks võtma, et viiekesi koos kohvrite ja gaasiballooniga ära mahtuda. Autojuht oli hulljulge algaja, kes peale kahe õlu ära joomist igasuguseid manöövreid tegi. Head, et nad eluga pääsesid. Tagasi tulles aga juhtusid nende kõrvalvagunis rongis salakubavedajad olema, kes peaaegu politseile vahele jäid ja kes arvasid, et Tibor ja teised nende peale kitusid. Need salakauba vedajad tegutsesid nii, et kruvikeerajaga kruvisid rongis osad kohad lahti ja toppisid kaupa täis ja siis panid osad tagasi. Politsei on aga trikkidest teadlik ja käib pileteid kontrollima kruvikeeraja näpus. Õnneks või õnnetuseks kruvis ta aga vale koha lahti ja asju ei avastatud. See oli Serbia Ungari rong ja peale piiri võtsid tüübid kauba välja, pakkisid mustadesse kilekottidesse ja loopisid rongist välja. Esimeses linnas läksid nad rongist maha, kõik eri suundadesse. Vot selline töö neil.
Oeh, lõpetan nüüd kirjutamise, sest pean testiks valmistuma. Hommikul polnud aega, sest käisin hambaarsi juures, rumeenia keeles ja oma organisatsioonis. Muidu oleks praegu ungari keel, aga see jäi ära, sest Kärdil kehv olla. Mulle sobis see korraldus hästi, sest sain varem tulema ja saan teste teha, sest homme pean testiraamatud tagasi viima.

neljapäev

meie teisipäevane külalisteõhtu läks väga kenasti. kui meie kärdi ja zhang boga peale hiina keele tundi meie poole jõudsime, siis anna ja tibor olid sulgunud kööki ja käskisid meil toas oodata. noh vaatasime üle fluffy uue elamise. tal nüüd uhke kahekorruseline elamu ja keeruga toru mängimiseks...vat kus elu - tahan hüppan teisele korrusele pikutama, tahan närin esimesel korrusel kapsast, tahan peidan ennast torusse või torman ringi nagu hull... okei, vaatasime fluffy üle ja olime niisama, kuid anna ja tibor ikka ei tulnud köögist välja. pealegi konfiskeerisid nad meie toodud krõpsu ja popkorni pakid ka ära. meie olime aga näljased ja kannatamatud ning suutsime juba närviliseks minna, kui äkki imeväel hakkas köögist tuppa maitsvaid snäkke tulema. tibu ja anna olid valmistanud tikusuupisteid, siis singirulle kodujuustu täidisega pluss veel muid snäkke ja kokteile. kõik oli superilusti serveeritud ja väga maitsev. lisaks oli veel ka pearoog. mingi kartuliroog, mis oli nagu supp, aga ei olnud ka. Seuke vürtsikas ja nämma. Lõpuks oli kõht nii täis, et ei viitsinud midagi suurt teha, kui külitada ja juttu ajada. Mingeid filmikesi vaatasime ka. Cluj kohta. Kui ma ei unusta, siis kirjutan need Cd-le ja toon kaasa, siis näete ka, millises linnas ma elan.
Täna käisin Kärdi juures pesu pesemas. Mul kodus pesumasinat pole, kuid käsitsi ka kõike ei viitsi pesta. Kergem on kott selga ajada ja Kärdi poole minna. Tagasi tulla on raske, sest pesu on märg ja Kärt elab nüüd kaugel. Pean kahe bussiga sõitma ja siis ronima mõnest mäest üles või alla vastavalt, kas siis lähen või tulen. Aga pole hullu. Täna näiteks viskas Marius (Kärdi abikaasa) mind bussipeatusesse ära. Ning pealegi on see maailma parim pesula. Lisaks heale seltskonnale ja pesupulbrile saab ka kohvi, teed, võileibu ning piiramatult tasuta netti. Täna läks eriti hästi, pakuti ka püreesuppi ja peedisalatit. Siin eriti peeti saadaval pole ja kui poes on, siis on see imporditud kuskilt kaugelt ja maitse üldse nagu peet. Aga Mariuse vanematel kasvab peet põllul, seega nende juures saab vahel hääd peeti. Eestis ma ei saanudki aru, kui väga mulle tegelt peedisalat meeldib, sest siis oli see kogu aeg vajadusel võtta. No ja musta leiva probleemi ma ei hakka üldse käsitlemagi.
Tibor läks eile õhtul Timisoarasse, kus on Serbia saatkond ja nüüd on ta juba Serbias. Tagasi tuleb esmaspäeval. Nii, et äkki täna õhtul saan ma õppida. Kuigi mu korterikaaslastel on külaline ja nad natuke õlletavad, siis ma vist teen ikka teste. Pealegi ei tohi ma õlut juua. Oma hamba pärast. See ikka pole veel korras. Loodan, et enne Eestisse tulekut saab korda. Seal mingi suurem jama. Kuid sain juba oma kindlustusorganisatsioonilt positiivse vastuse, et nad katavad mu ravikulud. Lugesin oma kindlustuslepingut ja tuleb välja, et nad katavad ka muid kulusid. Näiteks võin endale soetada kuni 300 eur maksvad prillid. Heh, siin saab päris head sellise raha eest.
Ülehomme algab 16 päevane kampaania, mis on suunatud naiste vägivalla vastu. Nii, et homme on viimane koosolek ja siis algab asi pihta. Laupäeval on avaüritus. Mina olen tehnikatiimis. Hehehee. Ja vist ka Human Integrity Messenger. See tähendab seda, et sõidame bussides ringi ja jagame valgeid paelu (inimõiguste kaitse sümbol) ning infomaterjale. Lisaks pean orgunimma filmiõhtu. Aga eks kõigest täpsemalt annan ülevaate siis, kui asjad on toimunud. Ja Türki ma ei lähe. Yap leidis mingid muud inimesed. Mul suht hea meel, sest mul siin väga palju teha veel. Ja lisaks pean neid teste tegema. Sest muidu....Ok, lähengi nüüd. Kalli kõigile ja ootan kommentaare, kirju ja joonistusi.

teisipaev

olen praegu kontoris ja motlesin, et kirjutan natuke. kodus kogu aeg midagi muud teha ja nii ei saagi miskit yles margitud. kaisin tana hambaarstil, panid mingit rohtu ja neljapaeval pean tagasi minema. loodan, et sellega saab koik korda. vahemalt see ei valuta enam.
praegu on eriti kiireks mul see elu lainud. peale keeletundide on nyyd yapis asju teha, see vagivalla vastane kampaania on algamas ning lisaks pean veel testiks valmistuma. pluss veel kodune ja social life. tana naiteks on meie kokaklubi meie pool. tibu otsustas ka kaasa lyya ja tema kokkab tana. lahe.
motleks vaid, ainult 3 nadalat jaanud ja siis ma tulen eestisse. plaan on minna 10dets budapesti koos k'rdiga ja olla seal poolteist paeva ja siis mina lahen lennukile ja tema tagasi cluj. hea plaan ju. vaataks linna ja naudiks elu. voib olla pean veel minema tyrki enne seda. ma eriti ei taha minna, sest see on nii lahedal mu eesti reisile, et ei tea, kas jouan. et kui mingi viperus peaks olema, siis akki ei joua lennukile. seetottu vaatan, et akki keegi teine saab minna. seal mingi seminar ja ma peaks yap esindama. tasuta tyrki oleks lahe kyll, kuid see on maailma ebasobivaim aeg. lisaks mul siin palju asju veel ara teha, enne kui eestisse tulen. ma loodan, et tuleval aastal tuleb veel moni voimalus ja siis ma saan minna. aga eks nais. hoian teid kursis. kui ma tyrki ei lahe, siis jargmine nadalavahetus lahen Abrudi. See asub Rumeenias, aga Clujist kaugemal ja Yap avab seal yhte noortekeskust. Lisak on veel yks jazzfestival, mille ettevalmistamisel pean kaasa looma ja seal ka osalema. kiire, kiire :)

lahe november

nii mõnus soe ilm on praegu... just oli rõdul päikse käes. kõigest maika väel, sest ilm on nii soe.
nüüd hakkan inglise keele teste harjutama ja õhtul lähen kärdi juurde pelmeene tegema.

nädalavahetus Oradeas ja hambavalu

laupäeva hommikul tõusin üles kell 6, et jõuda rongile. Saime Zhang Boga rongijaamas kokku ja sõitsime koos Oradeasse. Loomulikult ostsime me pileti, sest ega mingid välismaalased siis rongi peal hääletada ei saa. Tibu ootas meid Oradeas rongijaamas ja siis läksime koos linna peale. Bo (eesnimi on Bo, aga kui hiinlastel eesnimi on ühe kuni nelja silbiline, siis ei öelda ainult eesnime, vaid perekonnanimi ka) pole kunagi Oradeas käinud ja ta oli väga rõõmus, et Tibor ta külla kutsus. Käisime muuseumis ja linnapeal ja pargis jne. Ilm oli ilus päikseline ja päris tore oli. Siis läksime Tibu koju ja puhkasime natsa, vaatasime ühte filmi. Tibu ema tegi sellel ajal süüa. Ja siis lõpuks me sõime igasugust nämmat asja - õiget kanasuppi, paprika kastmes hautatud liha kartulipudruga ja kooki kah. Tal oli veel värskeid kapsarulle ka tehtud, aga neid sõime õhtul, sest kõht sai liiga täis. Enne sööki filmi kõrvale sõime me supisisu. Siin tehakse suppi nii, et keedetakse kana ja juurviljad ja siis võetakse nad leemest välja ja serveeritakse eraldi. Leemele lisatakse kas natuke nuudleid või siis munajahusegu. Need on nagu klimbid, aga hästi õhulised. Nagu oleks röstsai ülimaitsva leeme sees. Ei oskagi kohe kirjeldada, aga kui mulle eestis klimbid ei meeldinud, siis need asjandused on küll hääd. Ühesõnaga sõime palju ja hääd värki. Siis läksime tagasi linna, kindlusesse. Peale seda jalutasime õhtustes tuledes linnas ja külastasime erinevaid baare ja kohvikuid. Ühes kohas hakkasime paberist asju voltima ja kuna Bo oskab lahedat origamit teha, siis ettekandja läks nii vaimustusse, et küsis kas ta võib need asjad koju pojale viia. Lisaks tõi ta meile veel paberit juurde, et me veel teeksime. Kuigi Bo tegi lahedaid luiki, konni, roose jne, siis köitis alguses ettekandja tähelepanu minu laev. Lisaks tegin veel soolatoosi ja varese. Tavaline taks, minu voltimise klassika. Hehee. Koju läksime umbes ühe paiku. Sõime ära suure hulga kapsarulle värske hapukoore ja leivaga (loe saiaga). Eestis poleks selline kombinatsioon pähegi tulnud, aga siin maitses hea. Ja siis keerasime tuttu.
Pühapäeva hommik algas spasse minekuga. Tibu isa oli meile hommikusöögilaua katnud ja siis üks Tibu sõber tuli meile järgi ja läksime spasse. Spad asuvad linnast väljas kohsa nimega Baile Felix. Linnas sees on ka, kuid väljas on suured ja lahedad kompleksid. Kahjuks olid need kõik inimesi pungil täis ja meid ei lastud sisse. Siis sõitsime linna tagasi ja läksime ühe hotelli spasse. See selline väike. Üks sooja mineraalveega bassein asub õues ja sees on dussiruumid. Mis siis, et mingi fancy koht pole, aga 27 krooni eest on seda küll ja küll. Lahe on olla üle 30kraadises soojas vees, kui õues on suht külm ja sajab vihma. Vees on kehal soe, aga vahepeal peab pea ka vee all hoidma, sest muidu nina külmub ära. Meiega oli veel palju Tibori sõpru, nii et me mängisime lendavat taldrikut ja tegime muud pulli. Kui mul möllamisest isu täis sai, siis lihtsalt ujusin või ulpisin. Sügavaim koht basseinis on 2,5 m ja madalaim mingi 1m ja nats veel. Nii, et saab varieerida. Peale seda kõike olime nii vässad, et läksime koju sööma ja puhkama. Õhtul läks Bo rongile, kuid meie Tibuga jäime veel Oradeasse. Tibu ema küpsetas talle veel kooki kaasa ja pani paar purki hoidist ka. Bol oli vast veits piinlik, aga Tibu ema ütles, et peab võtma, sest see on tänutäheks. Nad olid nii vaimustuses, et üks väike hiinlane oskab rumeenia ja ungari keelt. Aga Bo on sõbralik ja tore, nii ma ei imestagi, et Tibu perele ta väga meeldis.
Esmaspäeval käisime niisama linnas ja õhtul mängisime sõpradega laua mängu ja teisipäeval ehk siis eile tulime tagasi Cluj. Koos Annaga ja Anna isa autoga. Auto katusel oli Anna voodi, mis oleks äärepealt ära lennanud, nii et pidime aeglaselt sõitma. Nii ei jõudnudki ma oma hiina keele tundi. Kahju. Kuid mu hammas hakkas valutama ja suuremat õppurit minust poleks tulnudki. Õhtul vaatasime filme, sest midagi muud ma teha ei saanud.
Täna orgunnis Tibu mulle hambaarsti aja. Läksin sinna (teises linna otsas) ja siis doktor vaatas mind ja saatis pilti tegema. Õnneks oli Tibu õde ka seal, sest ta oli just enne mind toolis olnud ja siis ta tuli koos minuga röntgenisse, mida asus kesklinnas. Sain pildi kätte ja läksin tagasi sinna. Kahjuks minu doktor Monica oli juba lahkunud, kuid õde saatis mu kuhugi ukse taha ja käskis oodata. Pean mainima, et kõik olid ülilahked ja rääksid minuga inglise keeles. Mõne aja pärast kutsuti mind sisse. Siis tädi vaatas, puuris augu lahti, loputas mingi asjaga ja käskis koju minna. Ja endale Monica juurde aeg panna. Väga huvitav oli see, et kui pildi tegemine oli 45 kr, siis puurimine ja see värk, selle eest ei tahetud midagi. Mäletan, et Tartus Maxillas oli esimene visiit 125 kr, kuigi midagi ei tehtud, vaid ainult vaadati. Vot seuksed lood. Praeguse asja juures on paha see, et auk on lahtine ja sinna ei tohi sööki sisse ajada. Nii, et söön vedelaid ja püreestatud asju. Plussiks on aga see, et valu läks ära. Ja paistetus ka.
Pärast hambaarsti läksin raamatukokku. Mõtlesin, et saan trahvi, sest raamat kaks päeva üle, kuigi ma kirjutasin neile vabandava kirja, et tervislikel põhjustel ei saanud raamatut ära tuua. Adminni neiu oli superlahke ja ütles, et pole hullu ja et ta juba kirjutas mulle meili vastu ja pikendas mu raamatu tähtaega. Ja ennäe koju tulles leidsingi eest kirja, kus sooviti mulle head paranemist ning pikendati mu tähtaega. Super. Kui vahepeal võib siin Rumeenias baaridaam või poemüüja sind oma saamatu ja ebaprofessionaalse, kohati ka ebaviisaka teenindusega välja vihastada, siis täna tundus mulle, et hambaarstil käik ja muu asjaajamine on lust ja lillepidu. Kuid tegelikult on see illusioon, sest hambaarst on era ning raamatukogu on British Councili oma ning seega on need täiesti teistsugused asutused kui muidu võid kohata. Aga siiski hea tunne pärast kõike seda. Ilm on kah suht soe. Nati märg ja niiske, kuid soe. Mütse, kindaid ja salli pole vaja veel. Lõpetuseks kalli kalli ja ootan teie kirju, joonistusi ja kommentaare.

natuke värvi ka

mõtlesin, et panen üles ühe pildi meie söögikultuuriklubi kohtumisest eelmisel nädalal. see on Zhang Bo juures, kus peale meie tavalise neliku oli ka üks jaapanlastest paar ning üks tüdruk ungarist. siis te näete ka, mis tüübid need on, kellega ma siin läbi käin :)

neljapäev õhtul kodus

no tere kallikesed. mõlesin, et kirjutan natuke blogi. täna on üle pika aja üks õhtu, kus ma olen rahulikult kodus. ilm on vihmane (kuid soe) ja ma ei viitsi midagi teha. tibor ja anna läksid oradeasse ja ma jäin siia. Lazo on ka Clujis, aga ta on tööl. Ta töötab ühes baaris baarmenina. Koolis käib ka, kuid kõrvalt töötab, et raha teenida. Muidugi eriti palju selle tööga ei teeni. Kuus saab mingi 100 eurot ja kolmel õhtul/ööl käib tööl. Nii, et eriti roosilised need väljavaated siin ei ole baaris töötades. Okei see selleks. Aga päris üksi ma kodus siiski ei ole. Mingi Lazo sõber ööbib täna meie pool ka. Ja paksuke on ka kodus. Kuigi vahel on hea ka rahulikult kodus olla, sest muidu käib meil siin kogu aeg mingi tormiline kommuuni elu - ühised söögitegemised, filmivaatamised ja vahel ka veiniõhtud.
Eile ööbisin aga Kärdi juures. Meie iganädalane kokkusaamine hiina ja ungarikeele õpetajatega toimus seekord Kärdi juures, sest ta hiljuti kolis uude kohta ja huvilised tahtsid näha. Peale selle oli ka Kärdi kord kokata. Kui mina esimesel korral tegin mulgiputru, siis Zhang Bo üllatas meid eelmine nädal kalakapsa supiga, magushapu kapsaga (kapsas praetud kiivi ja tomatiga...väga häää) ning seasüdame ja juurvilja roaga. Kärt tegi aga ülimaitsvat hernesuppi koos suitsusingi ja kruupidega ning koos panime veel küüslauguürdi juustusaiad ahju ja valmistasime suure potitäie hõõgveini. Kõik jäid väga rahule. Seoses aga asjaoluga, et Kärt kolis oma kesklinna pesapaigast kaugemale, siis tundus mulle õhtune kojuminek väga kauge ja ma otsustasin ööseks sinna jääda. Olin seda võimalust juba enne natuke kaalunud ning seetõttu oli mul puhas pesu ja hambahari kaasas. Tibor käis ka korra seal, kuid ta hakkas jonnima ja läks koju. Tibor on üks suur jonnipunn, kui tema oma tahtmist ei saa, siis tema enam teistega ei mängi. Kahjuks võin ma ka väga kõva kivi olla ja ta jonn minuga läbi ei lähe. heheee. täna kui ma koju tulin, siis olime muidugi jälle sõbrad edasi ja ta isegi tegi mulle taldrikutäie kuumi võileibu ja downloadis mulle paar filmi, mis mulle meeldivad. vot nii. Aga ise oli ta väga rahul, et ta suudab ühe hetkega toa paksu pahandust täis ajada ja siis kõik minu kaela püüda veeretada. Tal on ka kõrgem pilotaaž demagoogias, kuid hehee...minuga need asjad läbi ei lähe. Kuid vahel siiski, sest ta on tõesti hea selles. Meenutab mulle tihti mu kallist venda mõned aastad tagasi. Kodune tunne:)
Praegu mu oma organisatsioonis on vaikne periood. Mina ei tea, mis nad oma rahadega teinud on, aga nad pole kütte ega telefoniarvet veel ikka ära maksnud ning inimesed pole palka ka saanud. ja ega minu evs raha pole ka minuni jõudnud. pole hullu, ma nälga ei jää, kuid loodan, et nad maksavad kiiremas korras kõik ära. Nii, et yapis ma suurt ei tee. Hoopis Patriris. Mulle meeldib osaleda selles naiste vägivallavastases kampaanias. Huvitav uus valdkond. Olen uurimismeeskonna liige ning aitan programmi juhti offices. Lisaks on siis need igasugused keeleõpingud. Eile paljundasime endale Kärdiga hiina keele õpiku ja tundsime, et oleme väga tublid. Kuigi hiina keel on ikka hiina keel. Ja nüüd lisandus veel kaks korda nädalas ungari keel. Hurraa!!
Lisaks on mul plaan teha 16dets Tallinnas Briti Nõukogus IELTS test ning seega täiendan ka oma inglise keelt. Võtsin raamatukogust hulga teste ja nüüd on plaanis neid harjutama hakata. maksin eksami raha ka ära. 1900 krooni, kuradi kallis. Seepärast tahaks ikka head tulemust saada, et mitte uuesti teha. See, et ma igapäeva kodus inglise keelt räägin ei aita põrmugi mu keeleoskuse paranemisele, sest see keel on miks ungari, eesti, rumeenia, inglise ja meie oma keelest. nii, et hädasti on vaja õppida ja ette valmistada, sest tahan akadeemilist moodulit teha ning vajan head skoori. sest plaan on pärast selle tulemusega kandideerida erinevatesse ülikoolidesse ja õnnestumiseks peab see tulemus ka vääriline olema. Võibolla nädalavahetusel on aega seda kõike teha, aga võibolla ka mitte, sest äkki läheme Zhang Boga koos Oradeasse Tibu juurde. Hoian teid ikka kursis. Kuuke veel jäänud siin olla ja siis Eestisse. Juba nii ootan seda.

lastekodudest ja muust

eile avasin oma meilikasti ja mis ma nagin. ema ja mart on mulle molemad kirjutanud ahastava kirja olukorrast rumeenia lastekodudest ja sellest, kuidas selline riik yldse EL voetakse. Kirjad olid ajendatud hiljuti nahtud dokfilmist - be my baby. Tean jah, et rumeenia lastekodud on halvas korras. Kuigi osad institutsioonid on reformitud, siis valitsuse haldusalas asuvad on ikka veel sellised, kus lapsed vooditesse aheldatud ning nende eest piisavat hoolt ei kanta. 9000 last aastas hyljatakse siin ja nad satuvad asutuste hoolde. Hylgamise tagajarjel on neil enamasti ka tekkinud tervisekahjustused ning seeparast nad paigutakse inimeste silme alt ara, vastavatesse institutsioonidesse. Ja isegi kui neil pole mingit tervise probleemi, siis parast sellises kohas viibimist kindlasti on, sest aastate viisi voodi kylge seotuna voi linadesse mahituna vaevalt areng paremuse poole toimub. Kes tahab lugeda artiklit selle kohta, siis palun http://www.nytimes.com/2006/05/10/world/europe/10romania.html?ex=1304913600&en=56f98698285ed8e7&ei=5088&partner=rssnyt&emc=rss
Hoiatan, et see on jube.
Ega siin palju sellesse valdkonda panustata, pohiline
on ikka valisfondide toel, kuid koik see tundub olevat piisk meres.
siinne probleem pole mitte ainult halb kohtlemine lastekodudes, vaid
ka paris kodudes. vanemad sandistavad oma lapsi, et kerjamine paremini
laheks. ja siis need sandid tuuakse tanavale kerjama. eile just nagin
yhte tydrukut, kellel olid labajalgade asemel köndid. no see pole
muidugi valdav, kuid kui vaesust on nii palju, siis tehakse igast
asju. lisaks on vagivalda palju. just praegu osalen selles naiste vagivalla vastases
programmis, mis on vaga vaga vajalik. Numbrid naitavad, et 73 protsenti siinsetest naistest,kannatab voi on kannatanud vagivalla all - fuusiline, vaime,
seksuaalne, majanduslik jne. Ametlik protsent on kuskil yle 30ne, aga ekspertide hinnangul on see eelnevalt mainitud toenaolisem. Ja iga ylepaeviti sureb yks naine
lahedase poolt pohjustatud vagivalla tottu.
sellised lood. loodan, et asjad muutuvad. ja akki EL aitab just hoopiski.

nats jahedamaks on lainud

ilm on natuke jahedamaks lainud, aga ikkagi paikseline. kaisin tana suures pargis vahtralehti korjamas. need ilusad kyll, rohelise ja kollase kirjud, aga millegi parast nad punaseks ei lahe.
eile ohtul olime siis zhnag bo juures. meil oli vaga vahva ohtu, raakisime kultuuridest ja keeltest ja soime mulgiputru ja natuke olut joime ja. nii hea puder tuli ja onneks neile meeldis ka. jargmine neljapaev on meil uuesti kokkusaamine, aga siis on zhang bo kord kokata. ma juba ponevusega ootan, et mida ta teeb.
tana kaisin patriris, see on see teine organisatsioon, kus ma vabatahtlik olen ja vagivalla vastases kampaanias kaasa loon. sain endale ylesanded ja esmaspaeval on tiimiga kohtumine. vaga lahe. seal on koik vaga sobralikud ja toredad ja abivalmid. lisaks kutsus meie grupijuht veel meid koik homme toimuvale halloweeni peole. mingi saksa vabatahtlik korraldab seda enda juures. sissepaaseb kostyymis. mul oli plaan nats kaltsu kammida, et miski kostyym moodustada ja siis minna. seal pidi palju erinevaid rahvusvahelisi tegelasi olema. zhang bo on ka kutsutud. loodan, et ta tuleb. siis tean vahemalt monda inimest sealt.
lisaks kaisin veel linnavalitsuses beebi ja puu projekti siltide jarel. selle tydruku nimi on diana, kes mulle pakkus seal projektis osalemise voimalust ning ta on vaga tore. nimelt kutsus ta mind homme korvpalli mangima ja esmaspaeval yhele kontserdile. mingi folk kontsert, mis on tasuta. vaga ponev. peaks vist tihedamalt dianaga suhtlema, sest temalt saab igasugust kasulikku infot.
praegu olen yapis, aga varsti lahen koju, sest olen ara kylmunud. loodan, et tana saame neti ka koju, sest siin on nii kylm ja paha asju teha. oues on palju soem, kui siin offices, sest siin ei koeta. apppii. kodus vahemalt koetakse ja saab radika temperatuuri ise maarata. eile oli tubu monus ja soe. motlesin, et lahen koju ja teen syya. maksakastet ja kartulit. ja siis aitan tibul uurimistoo kava kirjutada ja vaatan filme ja loen raamatut. valja ei viitsi minna. vast homme. iga ohtul on mingi sotsiaalne syndmus nii, et vahelduseks oleks reede ohtul lahe kodus ka olla. aga kes seda ette teab, mis juhtuda voib. siin tekivad ja muutuvad plaanid sekundi pealt. ise pakkusin tibule, et teeme peo bussipeatuses, sest siin viimase aja saavutus on see, et bussipeatustes on kolarid ja lastakse muusikat. mul kyll bussi ootades jalg tatsub ja meel on haa. see kyll naljaga pooleks, aga tore oleks siiski.

eile ja tana

PANEN YLES EILE JA TANA KIRJUTATU!
Oeh, jõudsin just koju ja sõin kõhu täis ja nüüd mõtlesin, et kirjutaks natuke blogi. Mul töö juures on kogu aeg miskit muud teha ja seetõttu võin kodus rahulikult asjad valmis kirjutada ja siis järgmine päev üles panna. Ütlemata nutikas :) Sest asjad käivad siin Rumeenia moodi ja netti pole me ikka veel tagasi saanud. Vähemalt saime selle tüübiga ühendust ja selle nädala jooksul lubas korda teha asjad.
Täna oli mul esimene hiina keele tund. Reedel käisin ühe hiinlase ja ta ungarlasest sõbra ja Kärdiga õlut joomas ja selle tulemusena annab üks meile hiina keele ja teine ungari keele tunde. Hiina keele õpetaja nimi on Zhang Bo ja ta on siin Hiina valitsuse poolt saadetuna aastaks ajaks hiina keelt õpetama. Tal on Babes Bolyai (suurim Rumeenia ülikool) ülikooli keeleteaduskonnas oma kabinet ja seal me siis käimegi Kärdiga. Nagu Zhang Bo ilusas eesti keeles ütleb „teisipäeval, kell neli, kabinetis viis”. Tunnid on tasuta, sest vastutasuks lubasime talle eesti keelt õpetada. Ta oskab kümmet keelt, sealhulgas ka soome keelt ja on väga agar õppima ka eesti keelt. Peale selle usub ta kindlalt, et eesti ja hiina keel mingit moodi suguluses on. Meie kirjutama ei õpi, vaid natuke rääkima. Hiina keelel on mitmeid dialekte, aga meie õpime Hiinas kehtivat ametlikku, mandariini keelt. Lisaks keele õpetamisele lubas ta ka meile kokakunsti saladusi avaldada. Ja meie jälle lubasime eesti köögi paremaid palu talle teha. Neljapäeval ongi meil kokkusaamine Zhang Bo suures kesklinna korteris, mida Hiina valitsus talle võimaldab ning plaanis on mulgiputru teha. Mul tangu on Eestist kaasa võetud nii, et saa teha kohe päris õiget kärutädikat, koos praesingi ja sibulaga :) See Ungari poiss Elöd, kellega meil järgmisest nädalast ungari keele tunnid algavad, lubas ka tulla. Loodan, et saab vahva olema ja sellised kohtumised tihedalt toimima hakkavad. Võib olla Tibor tuleb ka, kui tal aega on. Tal on viimasel ajal väga kiire. Ta tuli just budapestist, kus käis 56.a sündmuste aastapäeva puhul esindamas Transilvaania üliõpilasi ja nüüd on tal kiire kiire siin. Ungaris sattus ta jälle aga revolutsiooni sündmuste keskele, nagu eelmine kordki. Ta ikka suudab kogu aeg mingis jamas olla. Inglismaal terrori värgi ajal ja kaks korda Ungaris revolutsiooni ajal. Nagu ta ise ütleb: „Tibu got skills”
Homme õhtul on meil Tiboriga plaanis tema kursakate kokkusaamisele minna. Kui eelmine nädal oli heinaehete tegemine, siis see nädal on kavas activity mäng, mis on umbes nagu alias, kuid lisaks sõnade seletamisele, saab ka joonistada ja pantomiimi etendada ja teised peavad siis arvama.
Reedesest kokkusaamisest tuli välja veel üks lahe asi. Nimelt Elöd töötab ühes organisatsioonis nimega Patrir, mis tegeleb rahu ja inimõiguste teemaga. Ja mina hakkasin seal vabatahtlikuks. Esmalt saan kaasa lüüa koduvägivalla vastases kampaanias. Eks näis, mis sellest välja areneb. Igal juhul paljude uute inimestega on võimalus tuttavaks saada, uusi kogemusi saada ning ka nende päris huvitavat raamatukogu kasutada.
:::::::Juba on saanud õhtust järgmine päev. Ikka olen veel kodus, kuid varsti lähen Yapi, aga enne lõpetan jutud siin ära :::::::::
Eile tegelikult juhtus selline paha asi, et mul pidi olema esimene inglise keele tund. Nimelt õpetan koos ühe teise tüdruku Corinaga soovijatele inglise keelt. Need on inimesed tänavalt, kes on tulnud kuulutuse peale kohale. Väikse raha eest (90krooni) saavad nad kaks kuud kaks korda nädalas tunde. Grammatika ja konversatsioon – mina teen seda viimast. Pidin ütlema, et ei oska üldse rumeenia keelt, siis on nad sunnitud minuga inglise keeles rääkima. Nii soodne võimalus, aga ainult 5 inimest registreerus. Halb promo vist, aga mina polnud ettevalmistus etappi kaasatud, seega ma ei tea, mis värk sellega on. Point on aga selles, et eile oli esimene tund ja see pidi toimuma yap offices, aga kujuta pilti office oli kinni ja keegi ei saanud tulla lahti tegema. Sest office tüdrukud olid selle asja ära unustanud. Issakene, see pole nagu poes käimisel, et oi kurat, piima unustasin. Sellist asja ei tohiks nagu ära unustada (aga ega yap oma suurepärase organiseerituse ja professionaalse töö poolest just ei hiilga) ….Ja siis me seal seisime ja vabandasime. Väga piinlik. Järgmine kord pean vist võtmed endale orgunnima, et asi ikka kindel oleks. Aga see eest on meil aega tund põhjalikult ette valmistada. Saan British Council raamatukogust ka igast õpetamise asju ning mõtlen läbi kõik koolitused, mida olen ise teinud ja saanud ja arvan, et suudame koos teise õpetajaga vahvad ja sisukad tunnid kokku panna.
Lisaks tööle kahes organisatsioonis ja erinevate keele õpingutele, osalen ma ka linnavalitsuse projektis – Igale sündinud lapsele oma puu. See on selline lühike projekt, kus peame uutele istutatud puudele panema lapse nimega sildi ja siis toimub asja avaüritus, kus lapsed saavad mingid tunnistused, et nüüd neil on oma puu, mille ristiemad või ristiisad nad on ja mille eest tulevikus peavad hoolt kandma. Siin on keskkonnateema väga valus ning iga väikegi samm, mis aitaks kaasa looduse hoidmisele ja inimeste mõttemalli muutmisele on väga hea. Kokku istutati keskparki 327 puud, kuigi beebisid on 2 korda rohkem. Aga sellinegi algatus on mu meelest väga hea.
Hakkangi end valmis panema. Palju riideid ei pea panema, sest soe on. Eile oli 21 kraadi ja täna on vast sama. Ja päike paistab. Väheke tuult on, nii et tõmban igaks juhuks õhema salli kaela. Juhuuuu, mulle meeldib siinne sügis.

elukad, ilmast, heinaehetest ja lopetuseks oasupi retsept

lisaks meie toas elavale loomale, leidub ka meie naabruses igasuguseid elukaid. nimelt elab seal kymmekond hulkuvat koera, kes on sellised suured ja pulstunud karvaga ja kes uluvad ja kisklevad oositi. paris jube. mina, kes ma koeri kardan, pean alati suure ettevaatusega neist mooda saama. aga paeviti on nad rahulikud. magavad paikese kaes ja ei liiguta yldse. siin on palju hulkuvaid koeri ja keegi nende parast vist ei muretse.
aga yhel ohtul kuulsin ma valjast tulevat imelikku heli ja see polnud koera haal, vaid hoopis lehma ammumine. avastasin selle hiljuti, kui kaisin kaks maja edasi fluffyile rohtu korjamas. seal algab selline tyhermaa, kus mustlased on mingid kilehoone ja onni taolised hurtsikud pysti pannud ja elavad seal. ja seal on ka rohelist muru ja poosaid. aga paistab, et ainult mina ei taha muru, vaid seal kohtasin ka lehma, kes roomsalt rohtu naksis. lahe vark, lehm keset linna.
tana nagin eeslit naiteks. muidu mustlased lasevad oma hobuvankritega ringi, aga tana nagin yhte vaikest eeslit vedamas yhte suurt vankrit. vaene eesel.
ilm on siin ka jahedamaks lainud. juba on kerge jope voi mantele yll, kui ohtul valja lahen. paeviti on soe, sest paike paistab. nii lahe, et peaaegu iga paev on paikseline ja seetottu ei teki yldse tunnet, et kole sygis on saabunud.
kolmapaeva ohtul kaisin yhe tibu kursavenna pool. nende kursal on kombeks iga nadal kokku saada erinevate inimeste pool ja sisustada see ohtu erinevate asjadega. seekord oli heintest asjade tegemine. voorustaja on parit yhest vaikesest kylast, kus ta juba lapsest saati on oppinud tegema olgedest ja heintest igasugusi asju. alates korvidest, kybaratest kuni joulueheteni. ta naitas kahte lyhifilmi ka oma kodukylast ja erinevatest oleasjadest. meile optas ta lihtsamaid punumistehnikaid. ma sain hakkama isegi seitsme heinaga punumisega. lopuks palus tal tibu tal minu punutud asjadest midagi kokku teha. siis ta vottis oma tehtud keerukama asja ja installeeris yhe aparaadi abil mu tehtud vargid sinna peale ja lopuks tuli sellest valja kuuse ehe. vot nii. tibu ise punus ainult kolmega, tehes seal juures freestyle. vaga andekas. yldiselt teda vaga ei koitnud see heinaasi, ta joi olut ja ajas juttu, aga mulle meeldis see vaga. mina olut ei joonud, aga selle eest soin vast ara 10 voileiba. heheheeee. vaga viisakas tydruk, et soob kylas kohu pungil tais.
tibori ema saatis meile kylmuatud mingi oa segu ja ka retsepti kuidas sellest suppi teha. vaga hea tuli ja sestap jagan seda ka teiega. Lase vesi keema ja pane sinna puhastatud ja loigatud tyrgioad, poolitatud puhastatud paprika, tomat ja tilli. keeda pehmeks ja siis lisa jargnev segu: paar lusikatait olis praetud jahu (voib ka niisama veega segada, kui oli ei taha panna), mis tuleb segada hapukoore ja piimaga. Lisa see keevasse suppi ja sega hoolega. Lase uuesti keema ja siis pressi supi sisse paar kyyslaugukyynt ja lisa soola ja pipart. Vaga haa supp tuleb. Mul onnestus ainult seda hirmus suur pajatais moodustada, nii et soome juba kolmandat paeva oasuppi.
olen praegu yapis, aga kohe lopetan oma tegevuse siin ja lahen koju. ja siis ohtul lahen valja koos kardi ja tema Hiinast tulnud sobraga. Ja veel mingid inimesed, keda ma ei tunne. Nii, et tana avaneb jalle voimalus tutvuda uute ja huvitavate inimestega. Akki tibu tuleb koos meiega, aga ma tapselt ei tea, sest ta peab oosel budapesti soitma yhele konverentsile.

fluffy

okei, nyyd ka paksukesest :)
yleeile sai fluffy endale siis uue kodu. suur uhke akvaarium. taitsime selle spetsiaalsete puulaastudega ja ehitasime tibuga sinna papist majakese ka, kuhu fluffy saab varjuda. seal on kaks ust ja ta roomuga kaib yhest sisse ja teisest valja. algul istus ta seal kogu aeg, sest ta kartis uut kodu, mis oli labipaistev ja suur.
eile ohtul tegime fluffyle porandale mangumaa, kus ta sai ringi joosta, peitust mangida ja yle tokete hypata. talle jumala meeldis. lasi nii kiireid ringe, et yhele korralikule vormeli soitjale oleks ka silmad ette teinud. lisaks sibamisele hyppab ta ylinaljakalt.hihiih...
varsti hakkab fluffy juba oma paksukese nime ka ara teenima, sest ta soob kohutavalt palju ja kosub kogu aeg. motlesime, et voib olla peaksime talle vahem syya andma, sest praegu on nii, et rohtu on tal kogu aeg ja siis igayks annab talle midagi ilma teadmata , kas ta juba soi voi ei. nii et nyyd hakkab ta hommikuti teri ja kaerahelbeid saama ja ohtul saab siis kapsast ja porgandit. talle hullult meeldib arbuus, voib olla saab vahel seda ka. praegu veel on rumeenia kohalikke arbuuse saada soodsa hinnaga, aga ainuke halb asi on see, et nendele peab turule jarele minema. Aga kuna ma ise olen ka suuremat sorti arbuusisober, siis ma ei pea paljuks viiekilost kera koju vedada. eelmine laupaev just tegin seda. ja soin ise koik ara, sest keegi teine ei tahtnud. lollliiiiiiiiiiiiiiiiiiiid!!!!!!!!! nad ei tea, mis hea. fluffy teab, talle andsin ka nats :))

yhistransport

ei saa ikka nendest transpordi vahendites yle ega ymber. tana loksusin linna yhes vanas trollis, mille puuistmed on nii kovad, ega parast on pepu selle kujuga...trammid on siin ka naljakad. naevad valja nagu 60ndate v 70ndate manguasjad. sellised plekist ja kandilised ja varvitud punaseks, siniseks ja kollaseks. ikkagi rahvusvarvid on ausees ka trammidel. lisaks ohtratele lippudele on vahel ka tanavasillutis, pargipink ja laste manguvaljak seda varvi. eelmise supernatsistist linnapea ajal olid isegi prygikastid lipuvarvidega ehitud, nii et pole imestada, et sellist varvi trammid ringi vuravad. aga need trammid teevad kohutavat larmi. ma olen paar korda soitnud nendega, oudus kuubis. hea, et ma oma koju saan bussi voi trolliga. suht palju voimalusi on, mingi 7 elukat laheb minu kodu poole ja 1 laheb isegi otse maja ette. vot nii. aga siin on lahedaid uusi busse ka. seukseid, kus tadi ytleb, et mis peatus on jargmine ja mis on madalapohjaga ja soojad ja valgustatud. ah ega need bussid ainukesed suured kontrastid pole siin rumeenias, siin ikka neid jatkub.

net on kodust kadunud

olen praegu netikohvikus, sest meil kodus pole juba nadal aega netti. ei tea mis jama on, sest see mees, kes meile seda pakkus, on kadunud nagu vits vette. mingi kahtlane vark vist, aga meil suva, me pole midagi maksnud ja meil pole lepingut ka. nii et kui see mees valja ei ilmu,siis vahetame teenuse pakkujat ja oleme onnelikud, et saime paar nadalat tasuta netti.
pole nii kaua kirjutanud, et ei teagi millest alustada. eelmine nadalavahetus tundub sobiv. nimelt laupaeval kaisin kardiga koos etnograafia muuseumis. see polegi paris muuseum, see selline suur park, kuhu on veetud kohale vanad majad ja kirik ka. nii, et on voimalik tutvuda paarsada aastat tagasi eksisteerinud kohaliku kylaeluoluga. paris lahe oli. sissepaas oli ainult 9 krooni (sest me teesklesime yliopilasi, kellel on rahakott koju jaanud koos dokumentidega...hiiihhhiii) ning selle eest sai sattuda hoopis teise maailma. kui muidu on igal pool hasti palju inimesi ja larmi ja autosid, siis see paik oli vaikne ja inimestest tyhi. seega nautisime ilusat sooja ilma ja jalutuskaiku vanaaegses kylakeses. lahked tootajad lasid meid osadesse majadesse ka ja vastasid meie igasugustele kysimustele. keset seda kyla oli kirik ka. see oli vaga lahe. ma pole puust oigeusu kirikus kunagi kainud. samasuguses pyhakute maalingud nagu kivikirikus olid ka selle puust seintele tehtud. vaga huvitav.
laupaeva ohtul tuli meil tibuga mote, et votame endale kodulooma. hamstri naiteks. pyhapaeval olid kahjuks koik loomapoed kinni ja turult ka loomi ei leidnud. siin clujis vist on teemapaevadega turud ja see paev oli juurvilja oma. sest oradeas pidid pyhapaeviti olema selline turg, kus leiad koike hobusest autoni ja kapsast kaabuni. vot nii. siin on muidugi alalised turud ka, kus on kogu aeg riideid ja sooki, aga loomi polnud kusagil. kesklinna turul yhel letil leidsime karbi koos sulega ja hulga kakat. jarelikult olid loomad olnud, aga vist pole kl 13 koige parem aeg turgu minna. siin ikka tuleb kl 8 hommikul minna, siis saab koike. kuigi kastaneid oli veel turul. ma pole elu sees rostitud kastaneid soonud, kuid kardi abikaasa marius ostis neid ja rostis. vaga ponev. nemad koorivad ja soovad neid nagu magusa asjana voi panevad koogi sisse. meie kardiga peame aga ikka koike omamoodi tegema. loikasime koorimata kastani pooleks, raputasime soola peale ja koukisime lusikaga siis sisu valja. hehheee. nagu lokkekartul. maitses ka nats kartuli moodi.
aga esmaspaeval tehti loomapood lahti ja nyyd meil on kodus meie uus sober- merisea poiss Fluffy (paksuke). ta pole veel paksuke, aga kui me palju rohtu, porgandit ja kaerahelbeid talle anname, siis akki laheb. nime osas vaidlusi polnud, sest kui me pakkusime omapoolsed nimed valja, siis millegiparast molemal oli yks ja sama variant fluffy. hihiihii. tellisime ka klaasist elupaiga talle. 70 korda 40 cm akvaarium, suht suur. aga tal ruumi vaja. esmaspaeval saame katte. praegu peab ta pappkastis elama. tal on seal papist telk ka, mille all tal hullult meeldib olla. telk on aga vaike ja pepu on tal kogu aeg sealt valjas ja ta naeb nii naljakas seal all olles valja. hihiih..muidu on ta armas ja ta ei haise ka. aga ta kardab koike, vast vajab harjumiseks aega...vot seuksed lood.
eile kaisin korterikaaslase annaga valjas. tema poika, lazo, kes ka meiega elab, tootab yhes baaris ja kaisime seal natuke olutamas. seal oli igast muid sopru ka. ainult tibu ei olnud, sest tibu on praegu timisoaras (6 tunni rongisoidu kaugusel asuv linn) yhel seminaril...mingi yheni olime seal baaris, siis kaisime soomas ja koju pohku. kuigi kaua ei olnud valjas, siis selle eest oli vaga tore. praegu on meil kaks sopra kylas oradeast. nad on kaugoppes siin clujis ja oobivad meie juures. andsin neile oma voodi ja magasin anna ja lazo toas. tana teeme koos syya ja vaatame filme. tore see kommuuni elu. igav ei hakka.
mu rumeenia keele ops on haige ja too offices hakkab jargmine nadal, nii et eelmine nadal oli nats vabam. kuigi viimased paevad olen tegelenud artikli kirjutamisega, sest mu magistritoo valiti yhte kogumikku ja ma kirjutasin sellest kokku votva artikli. vot nii. see saab olema mu kolmas publikatsioon. vaga lahe. ma tapselt veel ei tea oma toost offices, aga tean, et hakkan aitama labi viia inglise keele kursusi lastele ja koordineerima noorsoovahetuste asju. see annab voimaluse ringi reisida ka nats. nt tyrgi tunduks lahe koht kyll, kuhu novembris suve pikendama minna. aga eks nais, mis mu ylesanded on. hoian teid ikka kursis ja ootan teie kommentaare, kirju ja joonistusi. kalli.

soe ilm ja kreejapähklid

siin on ilm nii soe. täna oli pikavarrukatega asi seljas ja nii palav oli. päike küttis nii et vähe ei ole. ikkagi vahe, et rumeenia on lõuna pool, on tunnetatav. oktoobri alguses eestis ikka päikest võtta ei saa. täna istusin 15 min rõdul päikese käis ja ennäe kõhule tuli õrn päevitustriip.
nädalavahetusel seal šunkuiušis ringi kolades, leidsin ühe puu, mille all oli hulgaliselt helepruune munajaid asju. lähemale minnes selgus, et need on pähklid. ja ei suutnud mina oma õnne uskuda, kui pähkli purustasin ja avastasin, et see on kreekapähklipuu. ma ei tea miks, kuid millegipärast tegi see avastus mind väga õnnelikuks. korjasin pähkleid endale taskutesse ja nüüd nosin neid. nii tore.

nädalavahetus

nädalavahetusel käisime kohas nimega Šunkuiuš. Mulle tegi see nimi natsa nalja, kuid koht ise oli väga lahe. See asub 100 km Clujist eemal ja sinna saab maailma õudsama rongiga. Rong sõidab sinna 3 tundi ja peatub igas väikses külas. See eest pileti hind on muidugi väike, kõigest 3o ja natsa peale krooni. Seal toimus mingi seminar ning kuna Tibori organisatsioon orgunnis seda, siis saime me sellest osa võtta (mina muidugi töögruppidest osa ei võtnud, sest töökeeleks oli ungari keel. see eest tsillisin niisama ja nautisin loodust ja lugesin raamatut) ning tasuta seal ööbida ja süüa. Looduslikult on see hästi lahe koht. Sellised kaljused mäed, kus saab ronimist harrastada ja ilus jõgi ja metsad jne. Meie kohe köitega ronima ei hakanud, kõigest laskusime omal jalgadel mööda kitsukest ja järsku rada alla orgu. Lisaks külastasime veel koobast, kus koopainimesed omal ajal elasid. Koopas oli väga külm ja rõske, muidu aga igati kobe koobas. Pühapäeva hommikul tulime varakult tagasi Cluj, sest Tibori vanemad pidid meile külla tulema. Tibori emal oli sünnipäev ja me tahtsime kingi osta ja miskit sööki teha ka. Seepärast tulime varakult tulema ja ülejäänud grupp jäi sinna.
Õhtuks saime siis ettevalmistustega valmis ja vanemad tulidki. Neil oli suur laadung hoidised kaasas. Nii tore. Mulle meeldivad Tibori ema hoidised, igasugused juurviljad erineval viisil purki pandud. Siis sõime koos ja seejärel läksid nad tagasi oradeasse. Meie aga vaatasime filmi ja jäime poole peal magama, sest suur väsimus oli peal.

niisama

eile tuli tibu lõpuks koju. polnud teda juba pea poolteist nädalat näinud. ütlesin talle nalja viluks, et käi tihedamini, et muidu läheb nägu meelest. aga mul seks otstarbeks pilt ka klaasi taga olemas. heheee. a tegelt oli tore üle pika aja näha. kuidagi ärev ja teistmoodi, mitte nagu tavaliselt.
praegu just tulin poest. läksin ühte kaugemasse poodi, et sepikut osta. see selline vähem töödeldud jahust tehtud ning mingid kliid ka sees, sest meie väikses poes siin lähedal pole erilist sepiku valikut. mul sellest valgest saiast kõrini, et mis ma ikka seda vaest paljaks kooritud nisutera närin, et võtan parem midagi, kus mõned kasulikud asjad ka alles on. musta leiba ju ei saa kuskilt, seetõttu tuleb parema sepiku peale jahti pidada. tegelt tahtsin jalutada ka, seepärast läksingi sinna kaugele poodi. seal valik ka muudes asjades suurem. seega ei piirdunud ma sepikuga, vaid tulin koju seljakott sööki täis. siis küll nats kirusin end, et oli mul vaja nüüd nii kaugelt tassida.muuhulgas ostsin ka maksa. teen täna kanamaksa sooja salatit. nagu Creppis. need nii nämmad, et pean kohe vahel siin endale ka tegema.

ilusat sügise algust

täna kell 7.03 algas sügis. ma ei tea, kuidas Eestis ilmadega on, kuid siin on täna esimene päev, mis on sombune ja nats jahedam (kuigi oradeas pidi ilus ilm olema). ning madalrõhkkond on vist ka, sest ma põõnasin täna peaaegu kaheteistkümneni. muidu ärkan ikka iseseisvalt 9 v 10 üles, aga täna oli uni nii magus. kuigi eile läksin tuttu juba enne südaööd. mul õppimise periood ja pole aega pidutseda. reedeõhtu kaaslasteks olid Toefl testid ning inglisekeelne kirjandusklassika. tänane päev peaks rumeenia keele päralt olema. eks näis, sest trenni tahan ka teha ja rumeenia keele tund on alles esmaspäeval ja kodutöö peab siis valmis olema. hakkangi nüüd tegutsema ja hoian teid ikka kursis. seniks ilusat ja värvilist sügist kõigile.

internet

milline õnnistus...mul on kodus net. praegu proovi korras ja kui meile see teenuse pakkuja sobib, siis jargmine nadal teeme lepingu. lahe. nii, et skype ja msn kähku tööle.

elust, olust

oh sa jumal kyll. eile algas kooliaasta opilastele ja oktoobri alguses lagab yliopilaste oppimise aeg. rumeenias on need tahtajad nats teised. ei tea kas see tuleb sellest, et kartult tuleb votta ja see tegevus ikka tahtsam kui koolipingi nyhkimine. aga point on hoopis see, et linn on inimesi tais. yliopilased juba kohal ja igal pool sigimist sagimist. suvel oli linn nii tyhi. kuid nyyd palju inimesi ja autosid. aga eks kui linnas 100 000 yliopilast on, ega siis vahe markamata jaa.
mul just ennist loppes rumeenia keele tund. homme on jalle tund ja kodutood on ka. nii et loodan, et sujuvad need opingud mul, sest suvine paus oli suht laastav ja kevadel opitu meelest lannu. aga eks tuleb meelde tuletada.
tana sain ka kuukaardi endale ja nyyd saan bussiga kimada ringi ja trolliga ka. ja lisaks tegin veel endale british councili raamatukogu kaardi. sealt saan inglise keelset staffi laenutada. raamatuid, keeleteste ja ka dvd\sid jne. ma valetasin nats, et olen yliopilane ja seetottu sain kaardi yliopilaste jaoks moledud hinnaga, 180 krooniga aastaks. muidu oleks maksnud 270. vot nii.
tibu on ungaris praegu, pealinna syndmuste keerises (http://www.postimees.ee/190906/esileht/valisuudised/218788.php). teeb ajalugu. hihi. okei tegelt ta massust osa ei votnud ja syytamisega ei tegelenud, kuid homme osaleb ta mingis streigis. soovitasin tal ettevaatlik olla ja ikka yhes tykis tagasi tulla. ikka kuumaverelised need madjarid.
olen hirmus naljane. lahen soon midagi, sest programm nouab reeglite parast soomist ja mitte naljas olekut. kalli.

tere jalle

vastuseks kaija kysimusele, et kas tibu ka tuleb dets, ytlen, et ei. joulud tahab ta ikka kodus veeta ja ma ka. seetottu ma uueks aastaks tagasi lahengi, et selle votame koos vastu. vot nii.
praegu olen yapis (see on minu organisatsioon, kui meeles pole). tana oli kohtumine seoses tulevikuplaanidega. hakkan nyyd infokeskuses mingeid asju orgunnima. eks nais, mis see endast kujutab. vahemalt neti juurdepaas on olemas. lisaks hakkavad ka rumeenia keele tunnid uuesti toimuma. ja parast vaheke kurjustamist on nad mulle ka koik rahad tagantjarele ara maksnud ja kujuta pilti, tana sain isegi raha kuupileti jaoks. siinne kuupilet yhistranspordis on yks naljakas asi. et seda saada peab pildi ja passiga yhte kohta minema ja raha maksma ja siis saab. hind oleneb sellest, kas sa ostad 1, 2 voi 3 liini kaardi (st et nende llinidega void siis soita). mina saan 2 liini kaardi ja see vast paarsada krooni maksab. homme lahen tegema seda, kui pildi leian. aga naljakas ikka, et kuupileti jaoks passi ja pilti vaja. hea, et sissekirjutust ei noua. muidu nad seda nouavad igal pool. nt, kui tahad reisida, siis peab olema pass, aga et passi saada, peab sissekirjutus olema, aga selleks pead sa elamispinda omama voi laseb moni hea tuttav sind enda poole sisse kirjutada. keeruline vark. viimane hea nali oli see, et kui tahad saada vodafone lepinguliseks kliendiks, siis peab ka sissekirjutus olema. vot nii. nt mina seda ei saaks. yldse tundub siin mingi sunnismaisus olevat. et kui yhes linnas syndisid, siis ela ja sure ka seal. et mis sul mujale asja. voi veel hullem kui yle piiri kipud. siis paris kuri karjas ja pead ikka oma jalad villi jooksma, et koik paberid korda saada. aga mis mul sellest. pealegi ei nai kedagi hairivat asjaolu, et ma ilma elamisloata siin viibin. sest seda asja pole yap veel korda ajanud. kuid pole hullu, tervisekindlustus ja euro26 kaard juba on. eks varsti kui projekt loppema hakkab, saab ka selle elamisloa.hihiihi

lennupiletid ja muu

tana bronnisin endale lennupiletid ara jouludeks eestisse. tulen 13 dets juba ja 27 lahkun, sest uus aasta votan vastu rumeenias... nii, et koigest kolm kuud on jaanud.
praegu olen oma organisatsioonis ja varsti hakkab jutuajamine minu edasiste plaanide yle. kirjutasin neile suht kurja kirja ja nyyd nad on nii ahmi tais...hihi
nadala algul algas mul terviseprogramm, tervislik toitumine, eluviisid ja sport..kahjuks on mul momendil mingi viirus mann (nohu ja koha) ja trenni ei saa teha, kuid sellegipoolest koik muu programm toimib. motlesin, et katsetan soomise kohapealt seda proteiinid ja sysivesikud eraldi varki...eks nais...

nadalavahetus

raske on see eluke, kui kodus netti pole. ei saa oieti blogigi pidada. nyyd on jalle suht palju aega moodunud ja ma pole yhtegi sissekannnet oma neti paevikusse teinud..
ei teagi millest alustada. nadal tagasi saabusin eestist uuesti tagasi. pikk ja vasitav soit oli. oo veetsime poolas, mingis imelikus hotellis, mille oo eest kysiti veel 30 eur. vot nii. aga pole hullu, sest maksin bensu eest ka vaid 30 eur. seega kokkuvottes ikkagi odavam kui lennukiga.
siis paar paeva oli clujis ja nyyd nadalavahetuse veetsin oradeas. kaisime reedel valjas peol ja laupaeval kaisime kohvikus ja loomaaias. siinne loomaaed on lihtsalt oudne. nii kurb on vaadata mis tingimustes need loomad on. kaisime ka looduses, mis oli juba lahedam. ronisime mingite kyngaste otsas kuni joudsime yhe kraatrini. see on nii sygav, et keegi pole sinna pohja saanud minna. vaga huvitav. kui kiviga viskad, siis kuuled veel tykk aega, kuhu see kivi laheb. keegi ei tea, mis kraater see on ja mis seal pohjas on. vot nii. aga ohtlik on see ka nats, sest mingeid piirdeid seal ymber polnud, vabalt oleks voinud sisse kukkuda. laup ohtul kaisime kylas ja mangisime igast mange ja soime hasti palju. pyhapaeval magasime pool paeva maha ja ohtul otsustasime minna seenele. minu suurel peale kaimisel. kuna teed on siin nii sitad ja tibu eriti ei teadnud, kus seenemets on, siis veetsime poolteisttundi autos, et metsa saada, olime 15 min metsas, sest pimenes ja laksime koju tagasi. aga kahte seent nagin ikkagi. kuigi murgikad. vot nii. ja mets oli paks lehtmets ja suht jube, sest pimenes. vot seuke seenelkaik. heheheee.

elus

olen ikka veel elus parast koiki neid vintsutusi, mis toimusid workcampis. pyhapaeva ohtul joudsime workcampi, mis oli vaike kylake 40 km clujist. meie oobimiskoht oli yks vana maja, kus onneks oli elekter, aga muud mugavused puudusid. vaike kaimla oue taganurgas, mingi imelik moodustis, kust tuli porivett ja mida kutsuti validussiks, imelikku vett sisaldav kaev, millest kannu ja kooguga sai vett votta ning magamine magamiskottides madratsitel. suua sai teha gaasipliidil, mis tundus iga hetk plahvatavat. lisaks veel kiiksuvad uksed ja aknad ja igast loomad...esimene oo oli seal vaga oudne. aga elasime ule. olime kuuekesi, 2 itaalia tyypi, 2 prantsuse oma, 1 rumeenia tydruk ja mina. jargmine paev laksime toole. too oli maja ehitamine, mingi sotsiaalprojekti raames ehitati vanadekodu. kasil oli teise korruse ehitamine, kus poisid said kaasa lyya. tudrukute jaoks oli aukude taitmine majaseintes. mis tahendas, et tsementi tuli auku toppida ja siis mingi kivike, mis sobis ja siis veel segu peale kah. ei tea, milleks see vajalik oli, kuid siiski. mulle tundus see koik asi pigem kilplaste raamatu illustratsioonid, kui mingi tosine asi. poole paeva pealt hakkas hullu padukat sadama. ma pole sellist vihma enne nainud. see loppes alles ohtul ja ujutas yle kogu kyla, nii et vesi polvini ja pidi mudas sumpama. jargmisel paeval lahkusid itaallased, sest neile oli see liiga hull. aga meie jaime. ja tootasime edasi. mina onneks tulin neljandal paeval tulema, sest plaan eestisse tulla, aga teised jaid edasi sinna. loodan, et nad jaavad ka ellu. vot seuksed lood. ok jooksen nyyd.

nyyd lahen

ikka lykkus asi edasi ja alles nyyd lahen workcampi. siin on oudsalt palav, yle 30 kraadi. bukarestis isegi kuni 40, aga onneks ma seal ei ole. lahen hoopis magedesse, kus oositi on kylm ja loodan, et paeval pole ka nii palav nagu siin cluj linnas on. olen hakanud moistma, milleks siesta hea on :) lihtsalt nii kuum on, et mitte midagi ei joua teha. ohtul nats parem, kuigi ega ka siis kylmaks lahe. igatse veel sooja suve...heehheee

levist valja

paar paeva tagasi tulime inglismaalt, kus oli super hyper vahva. vaatamata terrori ohule ja koigele muule, meie lennuga polnud mingit probleemi ja joudsime tagasi ilusti. paar paeva olime oradeas, soime ja magasime, sest nii vasinud olime.
myyd olen jalle clujis. tana peaksin minema workcampi kuskil paraporgus maal. ehituse vark, community work jne. aga ei tea voibolla lykkub asi edasi ja lahen hoopis puhapaeval. kauaks ma sinna laagrisse ei jaa, sest ees ootab eestisse soit. hurraaaa. 27 aug hakkan budapestist tulema, siis oo berliinis ja 28 jouan tallinna. loodan, et vana hea easyjet mingit kakki ei keera ja koik k on. nii, et kui vahepeal ei kirjuta, siis varsti naeme.

palju tegemist

workcampiga on nii palju tegemist, et pole aegagi kirjutada. kui olen elus ja terve. netile ka juurdepaasu eriti pole, nii et arge pahandage kui ei kirjuta kogu aeg.
pean nuudki jooksma, kalli.

workcampid ja uus kodu

homsest algavad siis usinalt pihta minu projektiga seotud workcampid ehk rahvusvahelised laagrid noortele, mis kestavad kuni 8 september. esimene laager kestab kaks nadalat ja toimub siin samas cluj linnas. too toimub lastega uhes lastekeskuses. vabatahtlikud saabuvad siia koreast, itaaliast, hollandist ja inglismaalt. kokku 8 inimest ning mina pean neid motiveerima, aitama, selgitama, vaba aega sisustama, koos kokkama ning toenaoliselt ka koos nendega elama. olen laagrijuhi assistent ja samas ka vabatahtlik ka, sest tegelen ka lastega nagu teisedki vabatahtlikud. nii et kolin siis kaheks nadalaks uhikasse elama, upris tore, sest see asub kesklinnas, aga minu uus elukoht asub kaugel- tunnike kondimist. kuigi uus elukoht on tore, siis uhikas koos on parem. pealegi tibu on niikuinii ara kuskil laagris Brasovi lahedal ja uksi oleks seal igav. sest meie korterinaabrid (meie sobrad, mitte nagu enne voorad) on ara. meil on kahe toaline korter koos koogi, esiku, vannitoa ja suure suure roduga. vaga lahe. korter on enamvahem ok, vajab veel nats kasimist ja omale armsaks muutmist. ehitasime tibuga oma toa nurka vaikse onni...niisama nalja parast...vaga lahe tuli. pehme ja monus. uues kodus netti paregu pole, kuid arvatavasti sugisel saab. praegu pole ka kulmkappi, nii et ongi parem kui uhikasse kolin ja nende soogil olen. pealegi odavam ka.
tana oosel laheb tibu ara ning ohtul vast vaatame filmi ja teeme suua. motlesin teha Creppi sooja kanasalatit, sest tuu om nii haa :) lopetangi nuud. kalli

tagasi rumeenias

blogimine taitsa lohakile jaetud. just vaatasin, et viimane kirjutus 19 juuni. oi oi. aga vahepeal eestis olles oli nii tore, et polnud aegagi neid asju yles markida.
nyyd olen tagasi rumeenias. soitsime suht kaua aega, sest kylastasime vilniust ja varssavis kaisime ja krakovis ja auschwitzis ka. see viimane koht oli paris jube, eriti kui moelda, et seal hukati sama palju inimesi kui eestis elab. kuid see koht nagi oudne valja ka. praegu on see taastatud nagu ta siis oli ja inimestele avatud vaatamiseks. aga linnad kus kaisime olid ilusad. poola yllatas taiega, varssav ja krakov olid vaga super :)
praegu olen oradeas, olen siin neli paeva juba olnud. kuid esimesed kaks paeva ainult soin ja magasin. tibul oli 40 palavik, ta jai haigeks, aga mul oli lihtsalt norkus ja vasimus. sest reis kestis 48 tundi ja magasime ainult paar sellest. aga nyyd on koik okei. tana ja eile lebotasin spas. selles kus vesi sygavalt maa seest tuleb ja tervisele hea on. ja votsin paikest. iga paev soon arbuusi, super hea.. praegu on virsiku ja arbuusi aeg ja ma lasen kahe suu poolega..nammm
tegin tibu vanematele mulgi putru ja kama. kuigi tibu ytles, et kaire tehtud puder oli ikka oigem, et mul olevat vahe kruupi sees..hihihii..esimest korda tegin, kus ma pidin teadma. kartsin et kruup paisub ja seeparast palju ei pannud. aga neile meeldis. ja osadele sopradele ka, kes kylas meil juhtusid siis olema. muidugi vana tallinn piimaga on yle prahi koikide jaoks. aga point on selles, et nyyd tibu teab, mis eestis tehakse ja kaib mulle kogu aeg pinda, et ikka kypseta saia ja prae pelmeene jne...hiiihii.
homme lahen Cluji. neti uues kodus pole, aga loodan, et saan ikka kirjutada, et milline uus koht on jne.
pean jooksma, sest olen tibu too juures ja on hilja ja me laheme kuskile valja sooma vist.seniks kalli.

maale

lähen Koolmajärvele asumisele. Ajutine tel nr on 53 794 341. Helistage, kui miskit on.

juhuuuuuu

30 tundi autosõitu ja olengi tagasi eestis, vähemalt mõneks nädalaks. hangin endale varsti eesti tel nr ka, siis annan teada :)

Tiff

Ehk Transilvanian International Film Festival. Nimelt olen ma siin praegu vabatahtlik, sest minu organisatsioon YAP on üks organiseerijast. Festival algas eelmisel reedel ja kestab pühapäevani. Vabatahtlikel on siin erinevad ülesanded. Mina olen kunstimuuseumi sisehoovis raamatu ja foto näituse nn valvaja. Kuigi keegi tahab raamatut laenata, siis kirjutan nime üles, võtan mingi asja pandiks ja laenutan. Ning kui inimesed midagi küsivad, siis vastan kui oskan jne. Töö iseenesest midagi nii super pole, sest ilm on külm ja vihmane olnud ning külastajaid eriti pole olnud. aga selle kõigega kaasnevad igast lisa boonused. Saan siin ka rumeenia keelt praktiseerida. Töö on kahes vahetuses kl 10-15 ja 15-20 (või 23ni). Täna olen õhtuses vahetuses ja kuna tänane programm muuseumi hoovil (siin on lava, esinejad, muusika jne) kestab kauem, siis pean 23ni olema. Hommikupoolik oli vaba. Kasutasin seda kinos käimiseks. Sest üks hea asi on see, et vabatahtliku kaelapaela olemasolul saab kõikidele filmidele tasuta. Lisaks saab tasuta ka õhtustele üritustele. Täna ongi üks suurem pidu tulemas, arvatavasti olen käpp. Siin on iga päev pidu, ma päris iga päev pole käinud, sest väsitav. Aga tore ikkagi. Siin on ka vabatahtlikke igast ilma otsast koos – Ameerikast, Koreast, Saksamaalt, Prantsusmaalt, Itaaliast jne. Suurem osa on muidugi Rumeeniast. Nii, et jälle uued inimesed, uued jutud, uued põnevad elamused.
Lõpetan praeguseks kirjutamise. Mul on laptop tööl kaasas, kuid kahjuks ei saanud siin netti, kuigi siin peaks Wifi olema. Ei tea milles probleem. Seetõttu arvatavasti riputan kirjutised blogi üles õhtul kodust. Muidu on kõik mul okei ja tore ja ärge arvake, et kui ma ei kirjuta, et siis miskit lahti on. Lihtsalt alati pole mahti. Kuid kui igatsete, siis kirjutage ise või helistage. Nt Kaija tegi mind eile õhtuse kõnega väga rõõmsaks. Kalli kõigile.

nädal oradeas

Tere kallikesed, kes mu blogi loete. Vabandust, et pole ammu midagi kirjutanud, kuid viimasel ajal on kogu aeg kuidagi kiire olnud ja netile juurdepääs ka limiteeritud. Eelmine nädal olin Oradeas seminaril. Super tore oli. Esiteks oli nn seminar igati asjalik ja kasulik ning teiseks oli meie grupp hästi vahva. Uusi asju õpitud ja palju tantsu vihutud. Suht palju erinevaid maid oli esindatud – 3 eestlast (elukohaga Rumeenias, Türgis ja Tallinnas), portugallane (aga teeb EVS-i (sama programm, mis mina teen) Tsehhis), horvaat, itaallane, hollandlane (teeb EVS Rumeenias), soome rootslane (EVS rumeenias), moldaavlased, kreeklane, prantslane, bulgaarlased ja muidugi rumeenlased. Nii väga huvitav seltskond, kes kõik olid väga sõbralikud. Seminari lõpuks olime kui üks pere. Kui Tibor tuli Inglismaalt oma seminarilt tagasi, siis kohtus tema ka meie grupiga ja ütles, et paari tunni jooksul sai ta meie grupiga paremini läbi kui oma omaga Inglismaal. Muidugi tal eriti ei vedanud ka, sest nende seminaril olid enamus ekssovietid koos, kes omavahel vene keeles rääkisid, vaatamata asjaolule, et kõik oleks pidanud inglise keeles suhtlema. Sestap tema ja üks itaalia tüüp keelebarjääri tõttu irdusid grupist. Aga mina mõtlesin välja ühe kriteeriumi oma jaoks, et kuidas vaadata kas grupp saab hästi läbi või ei. Nimelt selleks on üksteise taldrikust söömine. Meie grupis kõik pidevalt maitsesid üksteise toite ja vahel isegi oma söögiriista puudumisel söögi omaniku omaga. Vot nii.
Meil oli ka intercultural night – see tähendab, et kõik maad tutvustavad oma kultuuri ja pakuvad sööki, jooki. Mul oli juhuse tõttu kama, sest sain selle Liisi käest, kui ta Kärdil külas siin käis. Nii, et pakkusime kama ja vana tallinnat (see tüüp, kes Eestist tuli, oli ühes võtnud). Ma kartsin, et kama pole eriti pop asi, kuid suht paljudele isegi meeldis. Ühele rumeenlasele meeldis isegi nii palju, et ta uuris, et kuidas seda teha. Siin, ma arvan, et pole neid kõiki kama komponente isegi saadaval, nii et ma lõpuks kinkisin talle ülejäänud paki ja õpetasin kuidas kokku segada. Ta oli nii rõõmus, et tõi mulle pudeli oma vanaema tehtud palinkat (huuh, kange värk see ploomiviin, 55 kraadi…), mis mul veel alles ja nn baarikapis (muideks, muud baarikapis polegi, kui see pudel.. hehhe). Aga mulle meeldis kõige rohkem bulgaaria juust ja prantsuse ja portugali veinid.
Kokkuvõtvalt võin öelda, et olen rikkam uute teadmiste, kogemuste ning 20 uue sõbra võrra üle kogu Euroopa.

vastuseks kommentaarile

et kas mingit garantiid pole rongile asju pannes.
vaat, mulle tundub, et siin inimesed ei teagi, mis asi see garantii on. siin tundub, et pole ühelgi asjal garantiid. siin on üldse kõik väga suvakas. ma ei tea, kas asju on võimalik poodi tagasi viia, kuid kui tellid jahutava milkshake ja tuuakse kuum shokolaad, siis pead selle küll ära jooma, sest kõrvavärdjast hoolimatu kelneri jurakas kehitab õlgu ja saadab sulle sellise pilgu, et pead õnne tänama, et üldse tema kohvikus viibida võid (allikas: näide elust enesest asukoht: cluj ühe suure kaubanduskeskuse kohvik)

blondina pidi elu lõbusam olema

hihi...olen jälle blond. mõtlesin, et suvel on hea hele olla ning blondina elu lõbusam. eile olin maasika blond, või pigem olgem ausad, porgandikarva, kuid täna olen seuke hele hele blond. isegi veits hallikas läige mann, sest tõmbasin veel kõige lõpuks hallika värvi pähe, et punasest lahti saada.
õigemini kärt värvis mind. oh milline vaev. huuh. igakord oli üllatus kui vannitoast naasesin. aga nüüd enamvähem...julgen isegi peeglisse vaadata, kuigi harjumatu on ennast jälle blondina näha. aga eks näis, mis tulevik toob. lühike juus, pole kahju eksperimenteerida.
maret alias kameeleon
ps. kärt soovitas nüüd omandada ka uued käitumismaneerid, vastavalt blondile. hihi...eks vaatame kuidas sellega on :)

ikka rongijaam

no nendest rongidest ei saa ma oma blogis ikka üle ja ümber.
tibor, vana tuulepea, unustas muidugi ühe vajaliku seljakoti maha (algul kirjutasin, et ..unustas oma ühe koti maha.. aga see tundus kuidagi võigas :) )ja siis ma pidin selle rongi peale panema. tibor ütles, et ma otsiks üles mingi vagunisaatja ja siis annaks talle nats raha ja koti tema kätte. läksime jaama koos kärdiga, et juhuks kui nad minust aru ei saa. sest minu rumeenia keele teadmised veel suhteliselt piiratud, kuid juba edeneb. jõudsime nii nibin nabin enne rongi väljumist ning seega tuli tegutseda kiirelt. hüppasin mingile tüübile ligi ja küsisin, et kas ta läheb selle rongiga ja võtab ka koti. tüüp hakkas imelikult kokutama, et rong läheb oradeasse. döö, seda ma tean isegi. aga siis õnneks kärt kohe tõlkis ja mees ütles, et võtab küll. selle peale ulatasin mina talle ühe käega koti ja teise käe panin pikalt ette, et näe võta raha ka. tüüp hakkas kohe tõrjuma, et ei ei, mis raha. viis meid natuke kõrvale ja ütles, et niimoodi avalikult, keset perrooni, paju inimesi ümber, ei tohi raha anda. et seda peab tegema vaikselt, kõrvalises kohas. vaat siis sulle õppetundi. kõik ju teavad, et raha antakse, aga nüüd tal äkki piinlik teiste ees seda vastu võtta.
aga minu teooria kohaselt oleks me selle koti saanud ka ilma rahata sinna rongi peale panna. paistis seuke tüüp olevat, kes mõne naeratuse järel oleks üles sulanud. nii, et järgmine kord proovin enne niisama, kui raha hakkan pakkuma. sest ega 20 krooni ei jookse mul niisama mööda külgi maha. selle eest olekski saanud ühe kana araabia leivas :)

linnugripp

rumeenias jälle linnugripi puhangud. pealinnas bukarestis on mitu piirkonda karantiinis. aga pole ka ime, sest siin isegi linnas, kui oma maja on, siis mõned kanad ja muud pudulojused majapidamises ikka ringi lasevad. ei tea pole rumeenia linnupidamise eeskirjadega tutvunud, kuid eesti omad sätestavad küll mingid ilged tingimused linnupidajatele. iseasi on see, kas keegi ka neist kinni peab. jah ega vist metsaveere vanamammi oma tibukesi küll nüüd mingi eeskirja pärast kuuti kinni topi, ikka sibavad vabalt ringi otsides muretult teri ja ussikesi. ma olen ka suht muretu selle asja pärast siin ning sniţel de pui în pâine arab (kanasnitsel araabia leivas - üks popimaid siinseid kiirtoite) selle gripi pihangu pärast söömata ei jää :)

kas põrgu on jäätunud?

kunagi ringles selline kettkiri, kus oli kirjas igast värki, mis juhtub maailmas erinevatel temperatuuridel. et a la kui 0 kraadi on, siis prantslased panevad vammuse selga, kuid venelased joovad viina ja päevitavad. kui on miinus 10, siis mujal on külmapüha ja kõik kohad kinni, aga venelased joovad ikka viina ja võib olla tõmbavad jope ka selga jne. ja siis kui tuli nii külm kogu maal, et põrgu jäätus, siis pidavat soome võitma eurovisiooni. vot nii. aga ei tasu igast plära uskuda, sest mingit maailma lõppu praegu! küll pole näha, kuid meie põhjanaabrid tegid asja ikkagi ära. lõpuks ometi!

hakkan vist vanaks jääma

ei tea mis värk küll on. kas madalrõhk või siis hakkan vanaks jääma, kuid täna olin pärastlõunal lihtsalt nii väsinud, et olin kohe väsinud. hommikul tegin igast asju ja olin tubli ja kodu tõid tegin jne, aga peale lõunasööki mõtlesin, et pikutan nats ja jäin magama nagu nott ja ärkasin alles mingi kolme tunni pärast. või oli see äkki sellest, et magasin öösel vähe ja ärkasin vara?!? tiboril helises hommikul kell 5 äratuskell, sest ta pidi rongi peale minema. temale väga omaselt ja sujuvalt vajutas ta selle kella kinni ja magas edasi. mina muidugi jäin ka mingi aja pärast uuesti magama, sest ma mõtlesin, et ta lükkas selle lihtsalt edasi. mingi 7 paiku avastasin, et ta polegi ära läinud (kell 6.38 oli rong) ja ajasin ta üles. peale seda läks lahti muidugi paanika osakond, sest tal oli pakkimata ja kõik tegemata ning ma siis tõusin ka üles, et teda aidata kiiremini valmis saada. polegi vist nii vara tõusnud siin üles. aga lõpuks sai ta valmis ja läks hääletama ja vist jõudis isegi õigeaegselt oradeasse. aga ikka ma ei saa sellest aru. alati teeb ta kõike suvakalt viimasel minutil ja peaagu alati asjad ka õnnestuvad. näiteks kasvõi see inglismaa viisa. et paar päeva enne minekut ikka sai viisa kätte, endal pilet ostetud ja kõik broneeritud aga viisat polnud. hihi. kuigi see, et ta viisa tegi on hea, sest praegune viisa maksti kinni ühe organisatsiooni poolt (260 uut leid ehk mingi 1200 krooni) ja see kehtib kuus kuud. nii et meie suvisele inglismaa reisile on tal viisa olemas. ah, üldse võiks see rumeenia euro liitu juba saada, siis poleks selliseid probleeme. siis ei peaks ma elamisluba ka hankima endale. ma ei teagi, mis sellega saab, sest organisatsioon ei taha seda mulle kuidagi teha. jobud. närvi ajab. loodan, et mind maalt välja ei aeta või kui välja lähen, et siis pärast ikka sisse lastakse. praktika tegelt näiteb, et rumeenlasi ei koti kui mõni hull on otsustanud siia pikemaks jääda (sest nad arvavad, et keegi ei taha siia tulla), vaid nemad muretsevad selle pärast, kui mõni rumeenlane hispaaniasse pageb. kuid samas jällegi võib olla nüüd nad on rangemad. märt hirmutas mind suht ära nende asjadega. oh kohe ei teagi. hakkan vist tõesti vanaks jääma, et muretsen iga asja üle :)

youth exchange

omamoodi naljakas, et lähen youth exchangeile oradeasse (tibori kodulinn) 25-29 mai. kandideerisin sinna öökulli alt. nii et eestist, aga ise olen hoopis siin. hehe. ega neil on vist suva, et kust ma tulen, sest siis neil vähem maksta reisi eest. ainult 30 prossa pean rongipiletist ise maksma (see on umbes 75 kr edasitagasi), kõik ülejäänud toitlustus-majutus jm kulud hüvitatakse. need, kes ei tea, mis noorsoovahetus on, siis see on a la rahvusvaheline mitmepäevane seminar. tibuga sain ma ka tuttavaks noorsoovahetusel. aga siis oli meil contacat making seminar (õige küll! contact making), aga nüüd on treening. õpetatakse mingeid noorsootöö meetodeid, et kuidas noorte osalust suurendada. loodan, et sellest tulevad kasulikud 5 päeva. tibor on just sel ajal inglismaal (kui viisa saab) ühel noorsoovahetusel. vot nii. võib olla kandideerin veel mõnele vahetusele. nt sügisel hispaania või türgi kõlab hästi. üks oli azerbaidžaanis juulis, aga suvel hästi ei mängi välja, sest palju workcampe, inglismaa reis ja tahaks end eestisse ka vahetada natsaks :)

appi, müra!

mina ei tea, kuidas on see võimalik, aga meie akna all parandatakse teed ja see asfaldi puur teeb sellist müra, et sure ära. ja isegi seitsmendal korrusel ja kinnise aknaga ei saa ma magada. võib olla olen harjunud lihtsalt vaikses keskkonnas magama. hihihi. õigus jah, mul pole rumeenia ühika praktikat, kus ühes toas viie või kuuekesi elatakse ja peale mõnda aega ollakse võimeline magama igas asendis ja igasugustes tingimustes. aga mul on veel pikk tee käia sel alal, sest ma tahan magama minnes isegi kella aknast välja visata, kui see juhtub tiksuma. õnneks siin pole sellist kella, aga pikal tn vahekoridori kell, kui ta veel elas, tiksus küll niimiskole :)

rongijaama kohting

eile avanes mul võimalus rongijaama kohtinguks. siin on see väga pop, et minnakse rongile vastu mingit pakki saama või kedagi korraks vaatama jne. tibor tuli eile õhtul oradeast ja läks edasi bukaresti. clujis peatus see rong mingi 20 minutit ning see oligi aeg meie rongijaama kohtinguks. hihi. muidugi peamine eesmärk oli tegelikult, et ma ta suured pakid koju tooksin, sest nendega bukarestis olla pole eriti tore. praegu just tibor helistas. on inglise saatkonnas järjekorras. väga pikas. kahjuks ei saanud ta rongis istekohta ja pidi terve öö püstijalu sõitma. ma oleks vist küll ära surnud. loodan, et ta vähemalt jõuab õigele rongile, et tagasi tulla.
eestis polnud mul üldse eriti kokkupuuteid rongidega, siin on aga rong kõige popim sõiduvahend vist. ükstapuha mis kell sa rongijaama ei lähe, seal on ikka palju inimesi ja rongid on ka tihti täis. aga siin on vähemalt süsteem mulle arusaadav (mitte nagu unagris, et ostad kilomeetreid ja sõidad millal tahad ja kuhu tahad ja millise rongiga tahad) ja suhteliselt hästi on kõik välja ka kirjutatud, nii et eile suutsin isegi ise õige koha üles leida, kus ma tibu rongi ootama pidin. ja väga hea ka, et ma raudteejaama üles leidsin. sest ma polnud enne seal jala käinud. olime keskklinnas eile õhtul ja mängisime sakslaste ja eestlastega Bulgakovi kohvikus lauamänge ja siis äkki avastasin, et pean nüüd jooksma rongijaama. just oli pimedaks läinud, aga siiski leidsin kõik ilusti üles. mingi 25 minutiga jõudsin kiirelkõnnil jala kesklinnast rongijaama, nii et hullu kaugel polnudki. aga ma ka jooksin umbes punase tulega üle tee jne, sest äkitselt jõudis mulle kohale, et kui ma õigeks ajaks ei jõua, siis ega rong mind ei oota :)

Tibor Blog

Kedves Maret blogja, először is elnézést szeretnék kérni azért, hogy írok ide, de nem áltam meg. Ha valaki olvassa akkor üdvözlöm, habár nem hinném, hogy sokan megértik majd amit írok.... Illene bemutatkoznom, Posa Tibor vagyok Maret jelenlegi barátja. 2 hónapja élünk eggyütt Marettel és elég pozítívan csalódtam eddig, ugyanis élvezem az eggyüttélést, habár eleinte féltem tőle egy kicsit. Tehát a lényeg, hogy élünk mint hal a vízben, annak ellenére, hogy borzasztó sok dolgot kell csináljak egyszerre és nem nagyon van időm rá....volt is erről tegnap egy vitánk, na mindegy az nem ide tartozik. Őszintén nem tudom, hogy mit kellene írjak, egyrészt nekem nincs saját blogom, habár abban sem vagyok biztos, hogy tudnék mit írni nemhogy más blogjába. Lassan befejezem, mivel megyünk filmetnézni, de majd még írok. Valami tartalmasabbat. Igérem.

Tibor

eesti kommuun

praegu on minu teada clujis tervenisti 3 eestlast (mina, kärt ja kärdi sõbranna), üks superhästi eesti keelt kõnelev sakslane ja pooleldi eesti keelt kõnelev rumeenlane. nii et päris arvukas kogukond juba :)
eesti kommuuni esindus asub kesklinnas, andrei saguna tänaval, kärdi kodus - tasuta kohv, piiramatu internet ja vahel ka musta leiba. hihii. eile sain näiteks kama ja kalevi soksi sealt. täna siis sõin hommikuks kama ja võileiba. nii häää
muideks. tiboril oli rongiga mingi jama ja ta ei läinudki buakresti, vaid tuli hoopis koju ja kirjutas nagu näha hoopis mu blogi. vot nii. mõned usinamad nagu märt, orgunnisid ka juba tõlke ja kirjutasid kommentse. nii, et miski pole võimatu :)

maasikad ja maikellukesed

täna pärast rumeenia keele tundi ja vähekest linnas hängimist tulin koju ja mind ootasid maikellukesed laua peal. nii lahe. mulle nad nii meeldivad. eriti nende lõhn. meil kodus vaasi pole, aga tibor oli purgist ja paberist täitsa kobeda vaasi kokku meisterdanud. lisaks oli ta toa ära koristanud ja minu lemmikpildid üles riputanud. mõtlesin, et oi oi, et mis nüüd lahti. lõpuks küsis ta hästi salakavala näoga, kas ma süüa tahan. positiivse vastuse peale ilmus võluväel välja taldrikutäis igast kraami, mis oli lahedalt dekoreeritud...a la redisest smile näod ja vorsti südamekesed...kõik oli küll pisut nurgeline ja naljakas, umbes nagu lapsed teevad. aga siiski üliarmas. ja isegi kodujuustu oli ta ostnud, sest ma üks päev vingusin, et kodujuustu isu on. ja muidugi igast värsket kraami. ja lõpuks tuli veel magustoit - banaani ja maasika tükid virsiku jogurtis, nii nämm. tibor vist ikka teab, et kreemikoogi oleks ma kuu peale saatnud, kuid seuke asi meeldib mulle küll. ja nii ma siis istusin ja sõin maasikaid ja nuusutasin maikellukesi. vaat mis tähendab, et 1 aasta ja 2 kuud. hehe... kuigi praegu olen ma üksi, sest ta sõitis ära bukaresti.

rumeenia keele tund

esmaspäeval oli esimene päris rumeenia keele tund. isver susver,peale kahte tundi purssimist olid ajud küll nats krussis. hehe. aga päris lahe oli. täna on uuesti. mul kodutöö pole väga hästi tehtud, sest eile päeval tegelesin muude asjadega ja eile õhtul käisin sünnipäeval ja siis ka ööklubis, nii et täna nats ainult õppisin. loodan, et õpetaja ei pahanda. mul on eraõpetaja, üks naine nimega Meda, kes tundub päris tore olevat. luban, et nüüdsest hakkan tõsisemalt asjasse suhtuma ja teen alati kodutöö ilusti ära. heheee..see viimane lause kõlas, et a la homme hakkan õppima :)

kalapüük

nagu ma ennist kirjutasin, et plaan oli minna loodusesse, aga mitte ainult, vaid nimelt kalale. mariuse kaks kolleegi olid ka ning niisiis läksin kärdi ja inseneridega kalale ühe järve äärde umes 20 km linnast väljas. cluj kraanivesi tuleb muideks sealt. muidugi kujutas kalalkäik seda, et meie kärdiga võtsime päikest ja kutid lobistasid natuke õngi vees. ilma erilise tulemuseta. arvasin juba, et seal järves kalu polegi, kuid siiski naaber kalastaja skooris ühega. aga kalalkäigu lõppedes mindi lähimasse kalakasvatusse ja osteti kala. ei tea kas see käis kalameeste au pihta, et ilma kalata koju ei saa minna või oli lihtsalt kala isu, kuid ühte võin öelda, et marius küpsetas forellid pannil ära ja need maitsesid väga hästi.

omaette ka tore

praegu olen juba kolmapäevast saadik üksinda clujis, sest tibor on oradeas. päris lahe on. igav ei ole, sest siin on igast inimesi kellega ringi hängata. kas siis kärdiga või tibori sõpradega, kes ka juba minu sõbrad. eile näiteks üks tüüp oli clujis ja helistas mulle ja me läksime väiksele õllele. pärast läksin kärdi ja mariusega veel sööma ja klubisse ka. nii et saan ilma tiborita ka omapäi hakkama. kuigi vahel on nats keeruline, sest näiteks eile kui öösel koju tulin, siis taksojuht ei osanud rääkida inglise keelt ja ei teadnud ka kus Fabricii 7 (elan nimelt vabriku tänaval) on. hihi..aga lõpuks sain ikkagi koju, sest oskasin ise nats teda juhendada. vot nii.
nüüd aga plaan minna loodusesse. varsti korjavad kärt ja marius mu peale ja siis sõidame linnast välja kuhugi. tore on ju vahel ka metsa ja järve näha :)

valjasoit

nadalavahetusel kaisime valjasoidul magedesse. siin on see vaga pop asi, et 1.mai ajal minnakse vaiksele tripile. volberdamist pole ja noidu ka pole, kuid valjasoidud on.
muidugi ega tibor mulle ei oelnud, et me kindlalt laheme ja seega oli mulle vaike ullatus, kui ta laupaeva hommikul mind kell 9 ules ajas (magama laksime kell 5, sest kaisime pokkeriohtul) ja utles, et mul on 10 min aega end valmis seada ja asjad pakkida, sest auto ootab all. lahe. ahvikiirusel dussi alla, meik, riided ja asjad kokku. vottis aega nats rohkem kui 10 min, aga siiski okei. motlesin, et eestis poleks mingil juhul seuke asi voimalik olnud, siin aga arendan varsti tuletorjuja reageerimiskiiruse, sest plaanid kogu aeg muutuvad.
mingi 2 tundi pidime soitma. vahepeal oli tee vaga kurviline ja ma oleks aarepealt oksele hakanud. aga lopuks joudsime ilusti kohale. kokku oli meid mingi 12 inimest. kamping polnud suurem asi (suht vana ja oosel oli seal kulm magada), kuid looduslikult oli see koht super. suure jarve lahedal, mida umbritsesid maed ja metsad. lihtsalt vaata ja imesta. veetsime niisama aega grillides, kaarte ja palli mangides ja tsillides. ohtul oli vaike pidu lokke umber ja ka tants kohalikus baaris. see oli kull nats imelik koht ja muusika valik polnud ka just koige super, sest iga teine laul oli rumeenia rahvalaul. kuid tibor laks lopuks ise muusikat valima ja siis oli okeika.
jargmine paev motlesime et lahme magedesse matkama. votsime soogi kaasa jne. neljakesi olime, sest teised ei viitsinud tulla. et makke uldse ronima hakata, pidime uletama 2 joge. vesi oli polvini, kuid vool ullu kiire, vesi jaakulm, ja pohi ainult kive tais, mis kullalt libedad. suur katsumus, aga eluga labisin selle.
siis kondisime makke ules, suht raske tegevus, aga lahe. kahjuks paris ules ei joudnud, sest tiboril hakkas paha. suda puperdas ja igatpidi paha. vaike paanika tekkis tal, et ta sureb ara, sest tal suda haige. siis kutsusime kiirabi. aga et kiirabi juurde saada pidime ta maest alla saama. ta ise ei saanud kondida. siis mingid suvalised inimesed jooksid appi meile. umbes 20 tukki. andsid vett ja magusat ja laenasid telefoni jne ja lopuks kaks tuupi kandsid tibori jarsust maest alla ka ja ule uhe joe. ja siis mingi jeep sai soita ule teise joe ja vottis ta peale ja viis sinna kuhu kiirabi pidi tulema. lopuks kiirabi tuli ja tegi mingeid teste tiborile. siis oli tal juba parem ja arstid utlesid, et miskit suurt hullu pole, aga nad viivad ta ikka haiglasse kontrollile. algul uhte vaiksemasse ja siis oradea haiglasse. uks sober laks temaga kaasa. mina laksin teiste tuupidega autoga oradeasse tagasi. ohtuks lasti ta koju ja tana kais ta kardioloogi juures ja temaga on koik okei. kuid siiski peab jalgima, et ulevasinud ei oleks jne. onneks loppes koik hasti, kuigi paanikat oli rohkem kui rubla eest. vot seuksed lood, siin pool sood. aga imekspandav on see, et kuidas koik vohivoorad inimesed appi tulid ja voimlesid ja tegid koike, mis vaja.

ettekanne

huuh. tegin ara. vaga hull ei olnudki, kuigi asjaolu, et tolk ei osanud eriti tolkida, tegi mu ettekande nats imelikuks ja venivaks. aga loppkokkuvottes oli okeika, sest isegi arutelu toimus jne. muidugi tagantjarele tark, et oleks voinud rohkem vordlusi ja naiteid elust tuua. kuid eks need tarkused ole siis jargmiseks korraks. seuke akadeemilisem kukkus seekord valja. aga parast paris uhke tunne oli, koik plaksutasid ja siis toodi suur liilia bukett ja kingitusi ja aukiri jne...hihii
praegu olen tibori nn tookohas, varsti lahme koju ja voib olla ohtul laheme valja kuskile, ei tea veel. tagasi cluj laheme teisipaeval, sest esmaspaev on vaba ja siis nagu pikk nadalavahetus. voib olla laheme tripile loodusesse kuskile. mulle see igastahes meeldiks. aga eks nais. kui miskit ponevat, siis panen selle blogi ka.

kohvikann ja kurgiviil

täna juhtus lahe asi. Meil on selline väike kohvikeedukann, millega saab kanget, kanget kohvi teha. Umbes nagu Märdil. Tibor arvas siis, et ta teeb mulle kohvi, et äkki tunnen end siis paremini. Mina istusin rahulikult toas ja äkki kuulsin, et mingi ilge laksakas káis köögis. Mõtlesin, et ah niisama miskit kukkus maha, aga ei. Sekundi pärast jooksis tibor tuppa ja ütles, et We have a problem. Hehehee. Probleemiks oli nimelt see, et kohvikann otsustas plahvatada ja ühes sellega hüppas pliidi pealt minema. Samal ajal kui kannuke rahulolevalt pliidi ja seina vahel pahises ja susises, pidime meie koristama ära kõik pliidi, seined, põranda jne, mis olid täis kas kohvi, kohvipaksu või pritsmeid. Karistuseks viskame kannu nüüd ära. Vot nii.
Kurgiviiluga on aga selline lugu, et igal hommikul kui Tibor sõi võileiba, siis suutis ta ajada ühe kurgiviilu laua alla. Ma ei tea, kuidas tal see õnnestus, kuid igakord kukkus üks kurgiviil laua alla. Isegi siis, kui ta istus lauast kaugel või kui kurk oli tomati all. Lõpuks sai mul villand sellest ja ma jätsin ühe viilu laua alla lebama. Seal ta on juba mitmendat päeva ja ühtegi seltsilist pole juurde tulnud :)

appike

ei tea, kust küll on võimalik suure ilusa päikese ja sooja ilmaga endale külmetus muretseda, aga võta näpust, mul see õnnestus. nimelt täna hommikul ärkasin üles ja tundsin, et olen haige. eile köhisin ka nats, kuid täna on vist väike palavik ka. ja aevastan nagu kunksmoor selles multikas, kus ta haigeks ennast tegi:) loodan, et saan varsti terveks, sest mul reedel juba esinemine. pealegi tibor hoolitseb mu eest, tegi teed ja tormas apteeki ja poodi mulle head-paremat tooma. kuigi apteegist tuli ta tagasi mingi ilge fancy pancy köharohu siirupiga. ei tea kas rohi on tõesti hea (toimeaine ambroksool) või mingi saksa ravimifirma nimi ajab hinna kõrgeks, kuid see väike pudel siirupit oli mingi üle 70 krooni. ega ma tegelt ei mäleta, mis hinnaga eestis köharohi on, kuid see siin tundus mulle kallis. eriti võrreldes muude rohtudega, sest nt kohalik paratsetamool (20 tbl, 500mg) maksis vaid 7krooni. vot nii.
aga mis ma siin virisen, pean üldse õnne tänama, et apteek lahti oli. sest praegu on rumeenlastel munapühad ja enamus kohti on paar viimast päeva kinni olnud. laupäeval tahtsime välja sööma minna ja oma kodu ümbruses ei leidnud ühtki söögikohta, mis avatud oleks. ainult kirikud on lahti ja üleslöödud rahvamass voorib sinna. aga eks vist ikka kirikusse minekuks tõmmatakse paremad riided selga. nii, et on põhjust üleslöömiseks.
ega ma suurt rumeenlaste munapüha kommetest tea, sest siinsed ungarlased neid ei pea. kuid vähemalt süüa tehakse palju selleks. vähemalt meie rumeenlasest nö korterinaaber vuhkis küll kokata niimiskole(....hihii...mis sõna see oli...tiiu juba eile ütles, et mul eesti keelel on aktsent juures)ja peale söömise ollakse perega ja lähedastega ja käiakse kirikus ja puhatakse. ma arvan. vähemalt koolides on küll vaheag. aga eks ma uuri järgi täpsemalt. võib olla kärt teab :)

grillhooaeg

siin on grillimise hooaeg juba täiega alanud. ilm on soe ja ilus ning minul tekkis suur tahtmine kohe kuhugi loodusesse minna ja grillima hakata. tuli välja, et tibori vanematel on väike suvila nö linnaääres (tegelt on see mäeotsas ja kui seal olla, siis tunnet, et oled kuskil linnas, küll pole)ja kui ma sellest kuulsin, siis tahtsin kohe sinna minna. mingi kesklinnast 15 min sõita või nats kauem, ma täpselt ei tea, sest peab üles mäkke minema ja teed on väga kitsad ja auklikud ja siis see võtab kaua aega, kuigi iseeneesest pole see kaugel. nende suvila on nö tänavalõpus ja natuke eraldi ning supervaadetega. ühel poolt maja näeb alla orgu, kus kus on väikesed majakesed, koos õitsevate õuna ja kirsipuude ja lambakarjadega. maastik on hästi maaliline ja silm näeb hästi kaugele. teisel pool maja, tuleb nats kõndida, siis avaneb vaade oradea linnale ja jõele, mis läbi linna voolab. see on kah jumala lahe, eriti õhtul, kui linn on tuledes. looduslikult on see väga ilus koht. laupäeval me korra käisime seal ja otsustasime, et ilusa ilma korral tuleme tagasi.
teisipäeval oli mega kena ilm. päike säras ja linnud laulsid. lõunapaiku sain tibori üles, sest nende lihavõtte trall lõppes hommikul ning seega oli ta vässa. lõpuks saime ka kõik teised sõbrad kokku ja poes käidud ja jõudsime isegi kohale siis, kui päike veel paistis. siin inimesed on venivillemid. kui kuhugi minna, siis alati ootame seda, toda, kolmandat ja siis veel see ja too ja siis vaja käia viies poes jne jne ja kui lõpuks kohale jõuame, siis on hea.
keegi polnud seal kohas paar aastat käinud, siis majake ei näinud eriti tore välja ja me otsustasime, et ööseks ei jää ja maja koristama ei hakka, vaid oleme õues ja grillime ja joome õlut ja teeme lõket. kokku oli meid vast 10 inimest. päris tore oli. koju jõudsime mingi 11 paiku õhtul. tibor oli vässa, kuid mina polnud ja seepärast läksin kahe tema sõbraga peole. päris lahe oli. ja see oli esimene kord kui ma oradeas ilma tiborita väljas olin. vot nii.

Lihavõtted madjari moodi

Mõtlesin, et kirjutan natuke ungarlaste munapüha traditsioonidest. Õigemini siinsete ungarlaste traditsioonidest, sest natuke piire seab Rumeenia seadusandlus ja nende kombed, mis näiteks ei käsitle Suurt Reedet üldise vaba päevana jne. Sellepärast, et rumeenlased on enamuses õigeusklikud, kellel asjad käivad vana kalendri järgi, nii et eelmine nädalavahetus nende jaoks prazdnikut polnudki.
Terve reede ja laupäev toimus suur vaaritamine ja koristamine jne. Põhiline toit, mida tehti, oli liha. Igat sorti ja igas variatsioonis - ikkagi lihavõtted. Ungarlaste traditsiooniline lihavõtte toit on keedusuitsuliha (suht pekine), mida süüakse mädarõikaga, aga rumeenlastel on lammas. Tibori kodus olid mõlemad elukad laua peal ja veel muud kah. Terve lammas oli ja siis Tibori ema tegi sellest igast staffi, siseelundidki keetis ära ja maitsestas ja toppis tagasi lambaprae sisse. Mina eriti vaaritamisest osa ei võtnud, sest reedel käisime peol ja laupäeval magasime kauem. See eest sain ma munade värvimisega tegeleda. Neil on selline huvitav tehnika, et mingi taime oks või leht pannakse muna peale, siis see mingi suka sisse ja siis värvi sisse. ja siis see jääb ilusti muna peale. päris toredad tulid. kuigi ma tegin mõned ikka traditsiooniliselt sibulakoortega ka :)
laupäeval käisime veel kinos ja tibori suvilas, mis on üks ütlemata lahe koht. aga sellest kirjutan hiljem. pühapäev on siis selline päev, kus tavaliselt ollakse perega kodus. mõned külalised käivad, kuid tavaliselt mitte, sest esmaspäev on selle jaoks. põhiline tegevus oli söömine...hihii...ja kirikus käisime ka. kuigi meie tiboriga olime seal paar minutit ja siis tulime ära, vanemad jäid nats kauemaks. kiriku kõrval oli ilus park ning me jalutasime hoopis seal ringi. see on üks väheseid kohti, kus õitsevad magnooliad. nad lõhnavad nagu jasmiin, aga õied on palju suuremad. superkena. üldse on siin loodus praegu õites ja lehtedes ning igal pool on hästi ilus jalutada, kus vähegi puid või põõsaid on. pühapäeva õhtul olime kodus, ainult paar sõpra käisid külas, sest tiboril oli vaja teha plaan järgmiseks päevaks.
lihavõtte esmaspäev on üks tralli päev. pere meesliikmed panevad endale ilusad või mingit teatud stiili riided selga ning käivad oma kõikide naistuttavate juures, et neid nn kasta. võib käia üksi või grupis. värk on nii, et meesterahvas peab lugema luuletuse, mis kõla a la niimoodi...olen väike aednik ja jalutasin oma aias ringi ja nägin närtsinud lillekest ning siis küsib, et kas ma võin sind kasta...siis ütled, et võib küll ja siis mees kallab sulle pähe või kuhugi mujale natuke lõhnaõli. seejärel peab talle muna andma ja süüa ja juua ja kõike paremat ja siis läheb mees edasi uude majja, kus kõik kordub samamooodi. naiste roll on nats igavam, sest peab kodus istuma ja ootama kuni keegi külla tuleba ja sulle mingit koledat lõhna peale valab. pärast neljandat külalist on hais juba suht imelik ning õhtul peab vähemalt kaks korda pead pesema. ja siis peab veel muna ja süüa ja juua andma. ja muidugi on nn lillekesed närtsinud, sest nad pidid terved päevad vaaritama nn kastjate jaoks...hiihii...võib olla väheke diskrimineeriv, kuid siiski tore värk. ja päris õhtul läksid kõik poisid peole. ja mina läksin pärast vannis ligunemist tuttu :)

Haid pyhi!

olen jalle oradeas. see nadal on ungarlastel ylestousmispyha ja seeparast jaame terveks nadalaks siia. jargmine nadal on rumeenlaste omad. siin see paris suur pyha, sest paljud inimesed usklikud. ma tapselt ei tea, mis traditsioonid siin on, kuid eks ma parast kirjutan nendest. vahemalt seda tean, et pyhapaeval pean kirikusse minema. ja ainult munade varvimise ja koksimisega siin ka ei piirduta.
praegu tulin just kohtumiselt yhe sotsiaaltoo yliopilasega, kes organiseerib siin oradeas sotsiaaltootudengite konverentsi, mis seotud lastekaitse ja perepoliitika teemaga. mind nimelt on kutsutud esinema sellele yritusele. teemaks on lastekaitse eestis (samas eriti piire pole, et voin raakida millest tahan). pole kunagi enne 100le inimesele tunni ajast konet pidanud, kuid loodan et saan hakkama. ja veel inglise keeles. kuid tundub paris ponev. sain natuke ka ylevaadet sotsiaaltoo olukorrast rumeenias ning pilt, mis mulle maaliti ei tundunud just koige roosilisem. ise loodan, et akki saab sellest koigest mingi koostoo projekti arendada voi midagi. eks nais. minu enda programmist nii palju, et maist peaks asi algama. mu esimene rumeenia keele tund on kolmas mai. muud praegu ei tea. kui selgub, siis vahendan ka teile.
seniks suur kalli ja haid pyhi.

juuksur

mul viskas üle see juuste kasvatamine ja mõtlesin, et proovin siis järgi, kuidas siin juuksuri juures käia on. päris tore. igavene kaua möllas juuksur mu juustega, ikka natuke pea massaazi ja siis siit lõikas ja sealt ja ikka seda geeli ja toda möga jne.lõpuks tulemus suht okei.kuigi ausalt pean tunnistama, et RIHO IS STILL THE BEST!!!

loomad elu toas

lisaks sellele, et väike hull koerake meie juures jälle elab ja hullult pahandust teeb ja vahel siia sinna ka mõne loigu laseb, avastasin ma täna midagi uut. hommikul lähen mina siis vannituppa ja mida ma näen - minu suureks üllatuseks ujusid nimelt kaks kilpkonna duššikabiinis. ja nii jäigi dušši all käimata. peab vist kilpkonna probleemi korteri peremeestega arutama, et mis värk see on. et mis siis järgmisena??

Elu teine külg

Rumeenia on ikkagi nö vaene maa…palju on inimesi, kes elavad allpool igasugust vaesuspiiri…ma täpset statistikat ei tea, kuid kui lihtsalt ringi käia ja vaadata, siis linnapildis kohtab palju kerjuseid ja kodutuid või siis on mustlaste kolooniad, kes on asutanud end elama mõne soojaveetoru juurde või midagi sellist…ja siis seal nad elavad, sigivad ja teevad palju prügi....
üldse on igal pool palju prügi (linna keskel mitte, aga äärtes jah)... keskkonnateadlikkusest on asi kaugel...inimesed loobivad prahti niisama tänavale ja kui keegi püüabki korralik olla, siis mustlased ikka suudavad palju prügi teha...käisime jalutamas jõe ääres, mis voolab läbi oradea...seal nt haljasala oli kaetud imelike prügi kogumitega...tibor ütles, et mustlaste laager jätab seukseid asju maha...osad mustlased sõidavad siin nagu vanasti oma hobuste ja vankritega ringi, jäävad siis kuhugi mõneks nädalaks laagrisse ning seejärel liiguvad edasi...see mõtteviis, et mille ise kaasa tõid, selle ise ära viid, nende puhul ei kehti...pigem viivad nad ära midagi, mis polnud nende oma, kuid kõik ebavajaliku jätavad ilusale rohelisele rohule koledalt lebama...kahju
kuid prahi maha viskamine pole vist muude probleemide kõrval nii oluline ..üks hommik, kui ma oma cluj kodust kesklinna jalutasin, et Kärdiga kokku saada, siis sain väikse soki küll…selline rõve tuul oli ja väike vihm ka…ja siis keset tänavat lamas/istus ja kerjas üks invaliidist mees…tal oli midagi viga jalaga, see oli täitsa kidur ja kõverik ja täitsa valetpidi ja suure suure kannaga…see oli tal siis paljaks võetud, et asi hirmsam paistaks ning see jalg tõmbles jubedal moel…või ta väristas seda…ja tegi väga imelikke häälitsusi.. ühesõnaga väga jube vaatepilt…siis kõndisin natuke edasi ja mulle tuli vastu peksasaanud naine, kes oli ülespaistetanud ja sinakas näost ja kes värises…ja siis lõpuks kui ma kesklinna jõudsin, siis igasugused väiksed mustlaslapsed jooksid mu järel ja küsisid raha…nad on väga pealetükkivad ja ei lähe ära…üldiselt nad tekitavad mus kõhedust…võib olla sellepärast, et nad on mustad ja räpased ja väga näljase näoga…kuid mingi väike kartus on mul nende väikeste jõmpsikate ees…mine tea mis nad teha võivad, sest ma neile raha ei anna…ma arvan, et nad suht igast asju oma elus näinud, nii et neile pole miskit paljuks…aga raha ei anna ma põhimõtteliselt, sest arvatavasti nad isegi ei saa oma osa sellest…mõtlesin ,et peaks äkki komme kaasas kandma, et kui nad tahavad midagi mu käest, et siis annan neile kommi või miskit muud söödavat…vähemalt saavad nad selle endale…vot seuksed lood