elukad, ilmast, heinaehetest ja lopetuseks oasupi retsept

lisaks meie toas elavale loomale, leidub ka meie naabruses igasuguseid elukaid. nimelt elab seal kymmekond hulkuvat koera, kes on sellised suured ja pulstunud karvaga ja kes uluvad ja kisklevad oositi. paris jube. mina, kes ma koeri kardan, pean alati suure ettevaatusega neist mooda saama. aga paeviti on nad rahulikud. magavad paikese kaes ja ei liiguta yldse. siin on palju hulkuvaid koeri ja keegi nende parast vist ei muretse.
aga yhel ohtul kuulsin ma valjast tulevat imelikku heli ja see polnud koera haal, vaid hoopis lehma ammumine. avastasin selle hiljuti, kui kaisin kaks maja edasi fluffyile rohtu korjamas. seal algab selline tyhermaa, kus mustlased on mingid kilehoone ja onni taolised hurtsikud pysti pannud ja elavad seal. ja seal on ka rohelist muru ja poosaid. aga paistab, et ainult mina ei taha muru, vaid seal kohtasin ka lehma, kes roomsalt rohtu naksis. lahe vark, lehm keset linna.
tana nagin eeslit naiteks. muidu mustlased lasevad oma hobuvankritega ringi, aga tana nagin yhte vaikest eeslit vedamas yhte suurt vankrit. vaene eesel.
ilm on siin ka jahedamaks lainud. juba on kerge jope voi mantele yll, kui ohtul valja lahen. paeviti on soe, sest paike paistab. nii lahe, et peaaegu iga paev on paikseline ja seetottu ei teki yldse tunnet, et kole sygis on saabunud.
kolmapaeva ohtul kaisin yhe tibu kursavenna pool. nende kursal on kombeks iga nadal kokku saada erinevate inimeste pool ja sisustada see ohtu erinevate asjadega. seekord oli heintest asjade tegemine. voorustaja on parit yhest vaikesest kylast, kus ta juba lapsest saati on oppinud tegema olgedest ja heintest igasugusi asju. alates korvidest, kybaratest kuni joulueheteni. ta naitas kahte lyhifilmi ka oma kodukylast ja erinevatest oleasjadest. meile optas ta lihtsamaid punumistehnikaid. ma sain hakkama isegi seitsme heinaga punumisega. lopuks palus tal tibu tal minu punutud asjadest midagi kokku teha. siis ta vottis oma tehtud keerukama asja ja installeeris yhe aparaadi abil mu tehtud vargid sinna peale ja lopuks tuli sellest valja kuuse ehe. vot nii. tibu ise punus ainult kolmega, tehes seal juures freestyle. vaga andekas. yldiselt teda vaga ei koitnud see heinaasi, ta joi olut ja ajas juttu, aga mulle meeldis see vaga. mina olut ei joonud, aga selle eest soin vast ara 10 voileiba. heheheeee. vaga viisakas tydruk, et soob kylas kohu pungil tais.
tibori ema saatis meile kylmuatud mingi oa segu ja ka retsepti kuidas sellest suppi teha. vaga hea tuli ja sestap jagan seda ka teiega. Lase vesi keema ja pane sinna puhastatud ja loigatud tyrgioad, poolitatud puhastatud paprika, tomat ja tilli. keeda pehmeks ja siis lisa jargnev segu: paar lusikatait olis praetud jahu (voib ka niisama veega segada, kui oli ei taha panna), mis tuleb segada hapukoore ja piimaga. Lisa see keevasse suppi ja sega hoolega. Lase uuesti keema ja siis pressi supi sisse paar kyyslaugukyynt ja lisa soola ja pipart. Vaga haa supp tuleb. Mul onnestus ainult seda hirmus suur pajatais moodustada, nii et soome juba kolmandat paeva oasuppi.
olen praegu yapis, aga kohe lopetan oma tegevuse siin ja lahen koju. ja siis ohtul lahen valja koos kardi ja tema Hiinast tulnud sobraga. Ja veel mingid inimesed, keda ma ei tunne. Nii, et tana avaneb jalle voimalus tutvuda uute ja huvitavate inimestega. Akki tibu tuleb koos meiega, aga ma tapselt ei tea, sest ta peab oosel budapesti soitma yhele konverentsile.