eile ja tana

PANEN YLES EILE JA TANA KIRJUTATU!
Oeh, jõudsin just koju ja sõin kõhu täis ja nüüd mõtlesin, et kirjutaks natuke blogi. Mul töö juures on kogu aeg miskit muud teha ja seetõttu võin kodus rahulikult asjad valmis kirjutada ja siis järgmine päev üles panna. Ütlemata nutikas :) Sest asjad käivad siin Rumeenia moodi ja netti pole me ikka veel tagasi saanud. Vähemalt saime selle tüübiga ühendust ja selle nädala jooksul lubas korda teha asjad.
Täna oli mul esimene hiina keele tund. Reedel käisin ühe hiinlase ja ta ungarlasest sõbra ja Kärdiga õlut joomas ja selle tulemusena annab üks meile hiina keele ja teine ungari keele tunde. Hiina keele õpetaja nimi on Zhang Bo ja ta on siin Hiina valitsuse poolt saadetuna aastaks ajaks hiina keelt õpetama. Tal on Babes Bolyai (suurim Rumeenia ülikool) ülikooli keeleteaduskonnas oma kabinet ja seal me siis käimegi Kärdiga. Nagu Zhang Bo ilusas eesti keeles ütleb „teisipäeval, kell neli, kabinetis viis”. Tunnid on tasuta, sest vastutasuks lubasime talle eesti keelt õpetada. Ta oskab kümmet keelt, sealhulgas ka soome keelt ja on väga agar õppima ka eesti keelt. Peale selle usub ta kindlalt, et eesti ja hiina keel mingit moodi suguluses on. Meie kirjutama ei õpi, vaid natuke rääkima. Hiina keelel on mitmeid dialekte, aga meie õpime Hiinas kehtivat ametlikku, mandariini keelt. Lisaks keele õpetamisele lubas ta ka meile kokakunsti saladusi avaldada. Ja meie jälle lubasime eesti köögi paremaid palu talle teha. Neljapäeval ongi meil kokkusaamine Zhang Bo suures kesklinna korteris, mida Hiina valitsus talle võimaldab ning plaanis on mulgiputru teha. Mul tangu on Eestist kaasa võetud nii, et saa teha kohe päris õiget kärutädikat, koos praesingi ja sibulaga :) See Ungari poiss Elöd, kellega meil järgmisest nädalast ungari keele tunnid algavad, lubas ka tulla. Loodan, et saab vahva olema ja sellised kohtumised tihedalt toimima hakkavad. Võib olla Tibor tuleb ka, kui tal aega on. Tal on viimasel ajal väga kiire. Ta tuli just budapestist, kus käis 56.a sündmuste aastapäeva puhul esindamas Transilvaania üliõpilasi ja nüüd on tal kiire kiire siin. Ungaris sattus ta jälle aga revolutsiooni sündmuste keskele, nagu eelmine kordki. Ta ikka suudab kogu aeg mingis jamas olla. Inglismaal terrori värgi ajal ja kaks korda Ungaris revolutsiooni ajal. Nagu ta ise ütleb: „Tibu got skills”
Homme õhtul on meil Tiboriga plaanis tema kursakate kokkusaamisele minna. Kui eelmine nädal oli heinaehete tegemine, siis see nädal on kavas activity mäng, mis on umbes nagu alias, kuid lisaks sõnade seletamisele, saab ka joonistada ja pantomiimi etendada ja teised peavad siis arvama.
Reedesest kokkusaamisest tuli välja veel üks lahe asi. Nimelt Elöd töötab ühes organisatsioonis nimega Patrir, mis tegeleb rahu ja inimõiguste teemaga. Ja mina hakkasin seal vabatahtlikuks. Esmalt saan kaasa lüüa koduvägivalla vastases kampaanias. Eks näis, mis sellest välja areneb. Igal juhul paljude uute inimestega on võimalus tuttavaks saada, uusi kogemusi saada ning ka nende päris huvitavat raamatukogu kasutada.
:::::::Juba on saanud õhtust järgmine päev. Ikka olen veel kodus, kuid varsti lähen Yapi, aga enne lõpetan jutud siin ära :::::::::
Eile tegelikult juhtus selline paha asi, et mul pidi olema esimene inglise keele tund. Nimelt õpetan koos ühe teise tüdruku Corinaga soovijatele inglise keelt. Need on inimesed tänavalt, kes on tulnud kuulutuse peale kohale. Väikse raha eest (90krooni) saavad nad kaks kuud kaks korda nädalas tunde. Grammatika ja konversatsioon – mina teen seda viimast. Pidin ütlema, et ei oska üldse rumeenia keelt, siis on nad sunnitud minuga inglise keeles rääkima. Nii soodne võimalus, aga ainult 5 inimest registreerus. Halb promo vist, aga mina polnud ettevalmistus etappi kaasatud, seega ma ei tea, mis värk sellega on. Point on aga selles, et eile oli esimene tund ja see pidi toimuma yap offices, aga kujuta pilti office oli kinni ja keegi ei saanud tulla lahti tegema. Sest office tüdrukud olid selle asja ära unustanud. Issakene, see pole nagu poes käimisel, et oi kurat, piima unustasin. Sellist asja ei tohiks nagu ära unustada (aga ega yap oma suurepärase organiseerituse ja professionaalse töö poolest just ei hiilga) ….Ja siis me seal seisime ja vabandasime. Väga piinlik. Järgmine kord pean vist võtmed endale orgunnima, et asi ikka kindel oleks. Aga see eest on meil aega tund põhjalikult ette valmistada. Saan British Council raamatukogust ka igast õpetamise asju ning mõtlen läbi kõik koolitused, mida olen ise teinud ja saanud ja arvan, et suudame koos teise õpetajaga vahvad ja sisukad tunnid kokku panna.
Lisaks tööle kahes organisatsioonis ja erinevate keele õpingutele, osalen ma ka linnavalitsuse projektis – Igale sündinud lapsele oma puu. See on selline lühike projekt, kus peame uutele istutatud puudele panema lapse nimega sildi ja siis toimub asja avaüritus, kus lapsed saavad mingid tunnistused, et nüüd neil on oma puu, mille ristiemad või ristiisad nad on ja mille eest tulevikus peavad hoolt kandma. Siin on keskkonnateema väga valus ning iga väikegi samm, mis aitaks kaasa looduse hoidmisele ja inimeste mõttemalli muutmisele on väga hea. Kokku istutati keskparki 327 puud, kuigi beebisid on 2 korda rohkem. Aga sellinegi algatus on mu meelest väga hea.
Hakkangi end valmis panema. Palju riideid ei pea panema, sest soe on. Eile oli 21 kraadi ja täna on vast sama. Ja päike paistab. Väheke tuult on, nii et tõmban igaks juhuks õhema salli kaela. Juhuuuu, mulle meeldib siinne sügis.