Saturday, October 14, 2006

net on kodust kadunud

olen praegu netikohvikus, sest meil kodus pole juba nadal aega netti. ei tea mis jama on, sest see mees, kes meile seda pakkus, on kadunud nagu vits vette. mingi kahtlane vark vist, aga meil suva, me pole midagi maksnud ja meil pole lepingut ka. nii et kui see mees valja ei ilmu,siis vahetame teenuse pakkujat ja oleme onnelikud, et saime paar nadalat tasuta netti.
pole nii kaua kirjutanud, et ei teagi millest alustada. eelmine nadalavahetus tundub sobiv. nimelt laupaeval kaisin kardiga koos etnograafia muuseumis. see polegi paris muuseum, see selline suur park, kuhu on veetud kohale vanad majad ja kirik ka. nii, et on voimalik tutvuda paarsada aastat tagasi eksisteerinud kohaliku kylaeluoluga. paris lahe oli. sissepaas oli ainult 9 krooni (sest me teesklesime yliopilasi, kellel on rahakott koju jaanud koos dokumentidega...hiiihhhiii) ning selle eest sai sattuda hoopis teise maailma. kui muidu on igal pool hasti palju inimesi ja larmi ja autosid, siis see paik oli vaikne ja inimestest tyhi. seega nautisime ilusat sooja ilma ja jalutuskaiku vanaaegses kylakeses. lahked tootajad lasid meid osadesse majadesse ka ja vastasid meie igasugustele kysimustele. keset seda kyla oli kirik ka. see oli vaga lahe. ma pole puust oigeusu kirikus kunagi kainud. samasuguses pyhakute maalingud nagu kivikirikus olid ka selle puust seintele tehtud. vaga huvitav.
laupaeva ohtul tuli meil tibuga mote, et votame endale kodulooma. hamstri naiteks. pyhapaeval olid kahjuks koik loomapoed kinni ja turult ka loomi ei leidnud. siin clujis vist on teemapaevadega turud ja see paev oli juurvilja oma. sest oradeas pidid pyhapaeviti olema selline turg, kus leiad koike hobusest autoni ja kapsast kaabuni. vot nii. siin on muidugi alalised turud ka, kus on kogu aeg riideid ja sooki, aga loomi polnud kusagil. kesklinna turul yhel letil leidsime karbi koos sulega ja hulga kakat. jarelikult olid loomad olnud, aga vist pole kl 13 koige parem aeg turgu minna. siin ikka tuleb kl 8 hommikul minna, siis saab koike. kuigi kastaneid oli veel turul. ma pole elu sees rostitud kastaneid soonud, kuid kardi abikaasa marius ostis neid ja rostis. vaga ponev. nemad koorivad ja soovad neid nagu magusa asjana voi panevad koogi sisse. meie kardiga peame aga ikka koike omamoodi tegema. loikasime koorimata kastani pooleks, raputasime soola peale ja koukisime lusikaga siis sisu valja. hehheee. nagu lokkekartul. maitses ka nats kartuli moodi.
aga esmaspaeval tehti loomapood lahti ja nyyd meil on kodus meie uus sober- merisea poiss Fluffy (paksuke). ta pole veel paksuke, aga kui me palju rohtu, porgandit ja kaerahelbeid talle anname, siis akki laheb. nime osas vaidlusi polnud, sest kui me pakkusime omapoolsed nimed valja, siis millegiparast molemal oli yks ja sama variant fluffy. hihiihii. tellisime ka klaasist elupaiga talle. 70 korda 40 cm akvaarium, suht suur. aga tal ruumi vaja. esmaspaeval saame katte. praegu peab ta pappkastis elama. tal on seal papist telk ka, mille all tal hullult meeldib olla. telk on aga vaike ja pepu on tal kogu aeg sealt valjas ja ta naeb nii naljakas seal all olles valja. hihiih..muidu on ta armas ja ta ei haise ka. aga ta kardab koike, vast vajab harjumiseks aega...vot seuksed lood.
eile kaisin korterikaaslase annaga valjas. tema poika, lazo, kes ka meiega elab, tootab yhes baaris ja kaisime seal natuke olutamas. seal oli igast muid sopru ka. ainult tibu ei olnud, sest tibu on praegu timisoaras (6 tunni rongisoidu kaugusel asuv linn) yhel seminaril...mingi yheni olime seal baaris, siis kaisime soomas ja koju pohku. kuigi kaua ei olnud valjas, siis selle eest oli vaga tore. praegu on meil kaks sopra kylas oradeast. nad on kaugoppes siin clujis ja oobivad meie juures. andsin neile oma voodi ja magasin anna ja lazo toas. tana teeme koos syya ja vaatame filme. tore see kommuuni elu. igav ei hakka.
mu rumeenia keele ops on haige ja too offices hakkab jargmine nadal, nii et eelmine nadal oli nats vabam. kuigi viimased paevad olen tegelenud artikli kirjutamisega, sest mu magistritoo valiti yhte kogumikku ja ma kirjutasin sellest kokku votva artikli. vot nii. see saab olema mu kolmas publikatsioon. vaga lahe. ma tapselt veel ei tea oma toost offices, aga tean, et hakkan aitama labi viia inglise keele kursusi lastele ja koordineerima noorsoovahetuste asju. see annab voimaluse ringi reisida ka nats. nt tyrgi tunduks lahe koht kyll, kuhu novembris suve pikendama minna. aga eks nais, mis mu ylesanded on. hoian teid ikka kursis ja ootan teie kommentaare, kirju ja joonistusi. kalli.

2 comments:

Anonymous said...

Nii tore! Siin hallis oktoobrikuu hommikus kõlas kõik kui muinasjutt:))

Maretil ja koduloom... Amazing! Palun tee mõni pilt teie täienenud perekonnast - ehk siis jääks uskuma:)

Tervitades,
Kaija

Anonymous said...

nii et ikkagi merisiga...
kuigi ma ütlesin, et ostku helendavad kalad.
pilte tahaks jah näha