ikka rongijaam

no nendest rongidest ei saa ma oma blogis ikka üle ja ümber.
tibor, vana tuulepea, unustas muidugi ühe vajaliku seljakoti maha (algul kirjutasin, et ..unustas oma ühe koti maha.. aga see tundus kuidagi võigas :) )ja siis ma pidin selle rongi peale panema. tibor ütles, et ma otsiks üles mingi vagunisaatja ja siis annaks talle nats raha ja koti tema kätte. läksime jaama koos kärdiga, et juhuks kui nad minust aru ei saa. sest minu rumeenia keele teadmised veel suhteliselt piiratud, kuid juba edeneb. jõudsime nii nibin nabin enne rongi väljumist ning seega tuli tegutseda kiirelt. hüppasin mingile tüübile ligi ja küsisin, et kas ta läheb selle rongiga ja võtab ka koti. tüüp hakkas imelikult kokutama, et rong läheb oradeasse. döö, seda ma tean isegi. aga siis õnneks kärt kohe tõlkis ja mees ütles, et võtab küll. selle peale ulatasin mina talle ühe käega koti ja teise käe panin pikalt ette, et näe võta raha ka. tüüp hakkas kohe tõrjuma, et ei ei, mis raha. viis meid natuke kõrvale ja ütles, et niimoodi avalikult, keset perrooni, paju inimesi ümber, ei tohi raha anda. et seda peab tegema vaikselt, kõrvalises kohas. vaat siis sulle õppetundi. kõik ju teavad, et raha antakse, aga nüüd tal äkki piinlik teiste ees seda vastu võtta.
aga minu teooria kohaselt oleks me selle koti saanud ka ilma rahata sinna rongi peale panna. paistis seuke tüüp olevat, kes mõne naeratuse järel oleks üles sulanud. nii, et järgmine kord proovin enne niisama, kui raha hakkan pakkuma. sest ega 20 krooni ei jookse mul niisama mööda külgi maha. selle eest olekski saanud ühe kana araabia leivas :)