valjasoit

nadalavahetusel kaisime valjasoidul magedesse. siin on see vaga pop asi, et 1.mai ajal minnakse vaiksele tripile. volberdamist pole ja noidu ka pole, kuid valjasoidud on.
muidugi ega tibor mulle ei oelnud, et me kindlalt laheme ja seega oli mulle vaike ullatus, kui ta laupaeva hommikul mind kell 9 ules ajas (magama laksime kell 5, sest kaisime pokkeriohtul) ja utles, et mul on 10 min aega end valmis seada ja asjad pakkida, sest auto ootab all. lahe. ahvikiirusel dussi alla, meik, riided ja asjad kokku. vottis aega nats rohkem kui 10 min, aga siiski okei. motlesin, et eestis poleks mingil juhul seuke asi voimalik olnud, siin aga arendan varsti tuletorjuja reageerimiskiiruse, sest plaanid kogu aeg muutuvad.
mingi 2 tundi pidime soitma. vahepeal oli tee vaga kurviline ja ma oleks aarepealt oksele hakanud. aga lopuks joudsime ilusti kohale. kokku oli meid mingi 12 inimest. kamping polnud suurem asi (suht vana ja oosel oli seal kulm magada), kuid looduslikult oli see koht super. suure jarve lahedal, mida umbritsesid maed ja metsad. lihtsalt vaata ja imesta. veetsime niisama aega grillides, kaarte ja palli mangides ja tsillides. ohtul oli vaike pidu lokke umber ja ka tants kohalikus baaris. see oli kull nats imelik koht ja muusika valik polnud ka just koige super, sest iga teine laul oli rumeenia rahvalaul. kuid tibor laks lopuks ise muusikat valima ja siis oli okeika.
jargmine paev motlesime et lahme magedesse matkama. votsime soogi kaasa jne. neljakesi olime, sest teised ei viitsinud tulla. et makke uldse ronima hakata, pidime uletama 2 joge. vesi oli polvini, kuid vool ullu kiire, vesi jaakulm, ja pohi ainult kive tais, mis kullalt libedad. suur katsumus, aga eluga labisin selle.
siis kondisime makke ules, suht raske tegevus, aga lahe. kahjuks paris ules ei joudnud, sest tiboril hakkas paha. suda puperdas ja igatpidi paha. vaike paanika tekkis tal, et ta sureb ara, sest tal suda haige. siis kutsusime kiirabi. aga et kiirabi juurde saada pidime ta maest alla saama. ta ise ei saanud kondida. siis mingid suvalised inimesed jooksid appi meile. umbes 20 tukki. andsid vett ja magusat ja laenasid telefoni jne ja lopuks kaks tuupi kandsid tibori jarsust maest alla ka ja ule uhe joe. ja siis mingi jeep sai soita ule teise joe ja vottis ta peale ja viis sinna kuhu kiirabi pidi tulema. lopuks kiirabi tuli ja tegi mingeid teste tiborile. siis oli tal juba parem ja arstid utlesid, et miskit suurt hullu pole, aga nad viivad ta ikka haiglasse kontrollile. algul uhte vaiksemasse ja siis oradea haiglasse. uks sober laks temaga kaasa. mina laksin teiste tuupidega autoga oradeasse tagasi. ohtuks lasti ta koju ja tana kais ta kardioloogi juures ja temaga on koik okei. kuid siiski peab jalgima, et ulevasinud ei oleks jne. onneks loppes koik hasti, kuigi paanikat oli rohkem kui rubla eest. vot seuksed lood, siin pool sood. aga imekspandav on see, et kuidas koik vohivoorad inimesed appi tulid ja voimlesid ja tegid koike, mis vaja.