viimasel nädalal sajab üksest ja aknast sõnumeid, et hakkan auväärsesse vanusesse jõudma. täna tuli tibori õde lillede ja kingiga, sest ta ei saa laupäeval sünnale tulla ja siis tibu keksis ringi, et ma saan veerandsada aastat vanaks. no jah, tal tore keksida, hiljuti sai 22... naljakas on see, et siin rumeenias on peaaegu kõik, kellega ma suhtlen minust aasta v paar nooremad, ainult Kärt ja Zhang Bo tsipa vanemad. Kui enne ma suhtlesin palju rohkem vanemate inimestega ja tundsin end pesamunana, siis siin olen nagu nats ema eest...kusjuures täna olid mul lokirullid pähe keeratud ja keetsin mulgiputru ja kapsasuitsuliha hautist. nii, et annan mõõdu välja küll. no eks me vaatame, kes laupäeval kõvemini rokib, sest plaanis on paar tundi sünnat kodus pidada ja siis välja minna. sest meil on üsna bitchid naabrid.
vaevlen siin natuke eksistentsiaalse kriisi käes, et mida edasi teha, sest hiljuti vaatasin kalendrisse ja sain aru, et mu projekt on siin vaid 3 kuud veel ja siis.... ok, mai kuus on märt mind rakesse pannud ja siis tuleb suvi, aga mis edasi. mõtlesin ja mõtlesin, aga muud midagi tarka välja ei mõelnud, kui seda, et doktorantuuri vist veel minna ei tahaks. sest tegelikult ausalt öeldes ma ei tunne end nii vanana midagi, hoopis tundub, et pole veel doktorantuuri jaoks küps. siis jäävad järgi variandid, et teine magister, töötamine v praktika kuskil välismaal v tagasitulek eestisse. raha võiks küll teenida mõni aeg, sest aasta evs ja enne seda nö üliõpilaspõlv ei ole olnud just kõige külluslikumad.....mõtteid, ettepanekuid, kommentaare??
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
3 comments:
Kui ümber ainult nooremad inimesed on ja nad su kõrgest east juttu teevad siis võib küll vanaema tunne tekkida. Mul kaks strateegiat: a)suhelda vanemate inimestega b) suhelda noortega ja mitte vanusest juttu teha. Viimasel juhul olen ma noortega "sama vana" ja reaalsuses tähendab see et ma jään järjest nooremaks.
Aga tuleviku osas ma nõu anda ei oska/julge, endalgi raske välja mõelda. Aga ega raha õnne ei too, ja koguda teda nagunii ei saa, nii et ära selle pärast niiväga pabista. Ja lõppude lõpuks kui me hästi ei teeni, siis võime ju öelda, et me ei ole karjäärinaised ja et mehed peavad meid sünnitusmasinaid üleval pidama ;)
PA
juu aar sooou rait, Poola!
ega ei tasu jah ennast lolliks mõelda, lihtsalt tule ja vaata mis saama hakkab. olen avastand, et igasugu pakkumisi ja võimalusi ringleb pidevalt, et igav ei hakka, nälga ei jää ning loodetavasti on ka tore... mul on aint kahju, et mind siis kodumaal pole, kui sina saabud :(
aga pole hullu, oleme siiamaani hakkama saand, saame edasigi :)
mussi!
Ossa possa, nüüdseks on mu identiteet siis paljastatud. Mu algne plaan oli peituda delfi debiiliku ehk siis reti retsi nime taha ja lahmida laimu vms :P
Aga pole hullu lugu, proovin ka nüüd oma bravuuri säilitada ;)
PA
Post a Comment