Lehmad tänaval

Eile käisid torumees ja korteriomanik meie pool, sest meil radikas, õigemini radika toru, tilkus ja küte oli välja keeratud. Viimastel päevadel on aga nats jahedamaks läinud nii et see mittekütmine oli ikka suht väljakannatamatu. Esiteks oli lahe see, et nad olid seda juba paar päeva tagasi parandanud, aga ei aidanud ja nüüd proovisid nad mingit vanakooli meetodit. Parandada lekkivat toru saia ja soolaga. Ma kahtlesin selles ettevõtmises natsa, kuid eks näis, ega ma toruekspert pole. Pealegi olin ma hoopis rahulikult arvutis ja ei seganud end asjasse, kui ühtäkki omanik hakkas kilkama, et vaadaku ma välja, õues jookseb lehm. Ja tõepoolest nii see oligi. Et ka teie usuksite, et asjad nii siin on, siis haarasin imekiirelt kaamera ja tormasin rõdule pildistama. Kusjuures mõnekümne meetri pärast kohtus lehm ühe hobusega:) See on see sama lehm, kes siin lähedal elab. Nagu pildilt näha on kahe korrusmaja vahel nats võsa ja tühermaad, sinna on keegi endale onni teinud ja elab ja karjatab lehma.
Seepeale küsis meie korteriomanik, et kas meil Eestis ka hobuseid on. Ja siis ma ütlesin, et linnas neid heina vedamas küll ei näe ja maal inimesed obesega enam põldu ka ei künna ning tänapäeval on hobusel pigem meelelahtuslik funktsioon. Seepeale oli ta väga imestunud, sest ta oli arvanud, et elu Eestis on halvem kui Rumeenias. Kärt on mulle pikemat aega rääkinud, et ütled rumeenlasele Eesti, siis nende jaoks võib see sama hästi Etioopia olla. Nüüd ma hakkasin Kärti uskuma. Seletasin siis omanikule, mis Eestis toimub ja näitasin kaardilt, kus see on ja pajatasin ka meie kiiretest ja edukatest reformidest, palgatõusust ja majanduskasvust ning peale seda ta oli hämmeldunud, et mida ma siis Rumeenias teen. Ta oli vist arvanud, et tulin paremat elu otsima. Hihihiiiiiii.