Haiglas käik

Eile hommikul Tibu äkki ärkas kl 5 üles, et temal kurgus midagi imelikku ja hakkas köhima mingit veresegust värki. Mitte palju, aga ikka hirmutav verd köhida. Googeldasime, et mis värk sellega siis on ja esimene artikkel, mis tal ette tuli oli mingist tüübist, kes ka hakkas verd köhima ja siis saba andis. Pärast seda helistas ta kohe oma arstiks õppivale õele, kes käskis haiglasse minna. Haiglas tehti mingeid teste ja kästi täna tagasi tulla ja mina otsustasin kaasa minna.
Esiteks, kui sa ei tea, kus see haigla asub, siis on võimatu midagi üles leida, sest haiglad moodustavad sellise väikse omaette linnaku, kus korda pole. Tibu aga teadis kuhu minna ja me läksimegi. Nojah, ei kommentaari ütleks selle peale. Kogu aeg saadeti ühest kohast teise, pabereid pidi täitma ja ootama ja kaklema teiste kopsuhaigetega järjekorra koha pärast. Üks arst oli hästi tore (tema toredus seisnes ka selles ,et ta Tibut haiglasse ööseks ei jätnud voodite puudumise tõttu ning palus, et kui miskit on, siis helistaks talle, sest muidu võib ta litsentsi kaotada), aga verd võttev õde ei kasutanud kummikindaid, sest kummikinnas oli vaja panna käe ümber, et veen välja tuleks. Ja üldse oli terve see koht köhivaid kollaste nägudega vaevatud inimesi täis. Tibu peab neljapäeval uuesti minema, siis topitakse sond sisse ja tehakse bronhoskoopia vms. nö vaadatakse, mis seal sees siis on, sest praegu ei osata veel miskit täpselt öelda. Loodan, et ta ei pea haiglasse ööseks jääma. Lisaks ühispalatitele ja kõigele muule pole ka söök vist kiita. Täna nägin ise pealt, mida nad hommikusöögiks serveerisid. Seuke keskmise suurusega ümmargune leib oli pooleks lõigatud, selle peale tõmmati lusikatäis võid ja tükike sulajuustu. Kõrvale sai tassikese teed. Ja kui sul oma tassi kaasas polnud, siis tädi valas purgi sisse tee. Vot seukesed lood.

Aga muidu on elu ilus. Kirsid ja nartsissid aedades õitsevad ning kui eile pärastlõunal turul tomateid käisin ostmas, siis näitas kraadiklaas +19.